President Kaljulaid paistab taas silma kahekeelsete väljaütlemiste poolest

Jüri Ratas ja Kert Kingo presidendi juures. Kas riigipea õnnitlus on siiras?

Riigipealt ei oska enam midagi sidustavat oodatagi, vaid temast on saamas ühiskonna lõhestamise esinumber.

President Kersti Kaljulaidi sõnul ootavad Eesti ettevõtted, et neid esindaks inimene välismaal, kuid läbi tõlgi on seda raske teha, vahendas Delfi.

“Läbi tõlgi on kõik jutt alati paindumatu ja puine. Sellest me ei saa üle ega ümber,” kommenteeris president väliskaubandus- ja IT ministri Kert Kingo avaldust, et ta kavatseb välisriikide esindajatega ainult eesti keeles rääkida.

Esiteks, Kaljulaid suhtles ka ise Putiniga läbi tõlgi ja teatas sellest avalikult ka enne visiiti. Teiseks, paljud Saksa ja Itaalia poliitikud suhtlevadki teistega vaid läbi tõlgi, sest peavad oma keelt oluliseks ja rõhutavad seda. Tehnilisi küsimusi arutavad nagunii ministritega kaasas olevad spetsialistid.

Ilmselgelt ründab Kaljulaid Kert Kingot ainult sellepärast, et too pole “oma suguharust”. Lisaks ei loe EKRE ministri puhul ka see, et tegu on naisega – tavaliselt president toetab naispoliitikuid. Igal juhul ei julgusta ta teist naist, vaid lajatab talle.

Paljuütlev on ka see, et Kert Kingo rääkis oma plaanidest juba mõne aja eest, Kaljulaid aga tegi rünnaku alles reedel. Nüüd, kus IT-minister on juba välisreise teinud, peaks see küsimus pisut taanduma, kuid tema poliitilised vastased hoiavad ründeteemasid üleval.

“Brüsselis Eesti eesistumisega seotud kohustusi täites konarliku inglise keelega kõrva riivanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo ja rahandusministri Toomas Tõniste keeleoskus on inglise filoloogi Tuuli Odra sõnul kõigest algtasemel ning selles osas tuleks midagi ette võtta,” kirjutas Postimees 12. juulil 2017. Kaljulaid oli siis juba ametis, aga Urve Palot ta küll nii ei rünnanud.

Reedel kirjutas Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus ERR-is sellest, kuidas kaks noort naist arutasid spordiklubi riietussaalis selle üle, et Kaja Kallas peaministrina ja Kersti Kaljulaid presidendina oleks jube.

Kalmus tegi järelduse: “Nad suudavad endale lubada spordiklubi liikmesust, nad on hästi toime tulevad nooremapoolsed naised, nad on heas vormis… Aga ometigi oli niivõrd järsk muudatus meie harjumuspärases ühiskonnakorralduses, et lisaks presidendile võiks naine saada ka peaministriks, nende kui naiste endi jaoks täiesti vastuvõetamatu.”

Miks peaksid naised tervitama kahe naise saamist tipp-poliitika etteotsa, kui mõlemad on õelad ka sookaaslannade vastu, kuna need pole piisavalt “parketikõlbulikud”?

Kommentaarid