Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

President kiidab noori suurepäraste tulemuste eest PISA testides – aga see pole ainus mõõdupuu

-
01.01.2020
President Kaljulaid ei anna üldsusele edasi tegelikku pilti toimuvast.
© UU

Seda, et president Kaljulaidis puudub igasugune riigimehelikkus, teab Eesti ühiskond hästi – küll aga on temas olemas ideoloogiatöötaja libedus.

“President Kersti Kaljulaid tõstis oma aastalõpu kõnes esile Eesti kooliõpilaste kõrget taset, mille kinnituseks olid suurepärased tulemused PISA testis,” kirjutab BNS.

Uued Uudised on täiesti nõus sellega, et vähemalt PISA testis on meie noored tipus ja au neile selle eest. Kuid see test pole ainus näitaja – nagu pole ka Eesti e-riigi kuvand aluseks sellele, nagu oleks meil kõik muu korras. Pigem ei vasta meie digiriigi mainegi enam tänapäeva tasemele, isegi kui president seda Okeaania saartel suure suuga tutvustab.

Tegelikkus, millest Kaljulaid ei räägi ja millest ta eelistabki vaikida, on see, et meie noortel puudub tihti funktsionaalne lugemisoskus ehk siis ei saa nad loetavast tekstist aru, enne emakeelset sõna meenub sageli esmalt inglisekeelne ja nende eestikeelne sõnapagas jääb üha kesisemaks.

“Erakordselt suur haridusametnike armee on klammerdunud PISA-testide tulemustesse, kus Eesti õpilased esimese 25-27 riigi seas (neil tulemustel pole statistiliselt olulist erinevust). Samas näitavad PISA testid vähe koolis tehtavat,” kirjutab teadlasest koolmeister Peep Leppik.

“21. sajandi algul kukkus Eesti gümnaasiumilõpetajate IQ tosina aastaga üle 8 (!) standartpunkti. Tänu just nutikatele, sest mõttetegevust asendab tajumine. Tehnoloogia iseenesest  on ju võrratu abivahend arukale-mõtlevale inimesele, kelleks lapsi kodus-koolis vaja arendada-õpetada. Meil on kõik vastupidi – enne IT, millele järgneb… rumalus,” lisab pedagoog.

Seega pole olukord Eesti haridusmaastikul sugugi nii lilleline nagu president väidab – ega ainult PISA test pole tegeliku olukorra mõõt. Meilgi tehakse juba lastest nende lapsepõlve arvel väikesed täiskasvanud, vähendades nende loomulikku arenguaega.

President peabki ühiskonna edusamme märkama, neid esile tooma ja inimesi tunnustama, kuid Kaljulaidi puhul on juba ammu märgatav see, kuidas tema tegevus uinutab ja varjab tegelikku olukorda, mis pole pooltki nii roosiline, nagu sõnades kõlab. Ja ilmselt ei tee riigipea seda sugugi teadmatult…