Ajaloolane Art Johanson vaatleb Postimehes mõningate poliitikute väljaütlemisi, mis ei hiilga just loogilisuse poolest.
Jutt käib Kaja Kallasest, president Kaljulaidist ja politoloog Tõnis Saartsist, kes kõik on praegust valitsust pidanud julgeolekuohuks.
Näiteks väitis Kaljulaid oma aastalõpuintervjuus vastusena küsimusele, kas valitsus on ohuks põhiseaduslikule korrale: “Selles mõttes on, et nad seavad kahtluse alla Põhiseaduse paragrahvi 12: kõik inimesed on võrdsed.”
Art Johanson ütleb, et nii Kaljulaidi kui Saartsi hinnangutes on nii teaduslikke kui ka puhtloogilisi vajakajäämisi ning toetutud on isiklikule eelistusele või esitatud subjektiivset seisukohta, kaalutlemata nende mõju ühiskonnale.
Saarts on eksinud isegi liberaalse demokraatia defineerimisel, president aga on pragrahvi 12 valesti tsiteerinud ja tõlgendanud. Nimelt sätestab kõnealune paragrahv, et kõik on seaduse ees võrdsed ja sellest tulenevalt ei tohi kedagi maailmavaateliselt või väliste tunnuste järgi diskrimineerida.
President Kaljulaid on teinud suure eksimuse, üritades võrdsustada põhiseaduslikus mõttes kahte põhimõtet: “kõik on seaduse ees võrdsed” ja “kõik inimesed on võrdsed” – viimane on pigem utopistide mängumaa.
Art Johanson nendib, et lahti on lastud jutt valitsusest kui põhiseadusevastasest institutsioonist, kuigi see pole vale mitte ainult hinnanguliselt, vaid ka otseselt ja sõnaselgelt. Ta vahendab ka Peeter Espaki sõnu, mille kohaselt peaks president oma väljaütlemistes Põhiseadust tõlgendama nii täpselt kui võimalik ja sel teemal ilma pädevatelt nõunikelt üle küsimata mitte sõna võtma.
Intervjuu Postimehes:
“Kas nüüd /…/ on teil tunne, et see valitsus on ohtlik põhiseaduslikule korrale?”
President Kaljulaid: “Selles mõttes on, et nad seavad kahtluse alla Põhiseaduse paragrahvi 12: kõik inimesed on võrdsed. Ma arvan, et ta on ohtlik meie julgeolekule.”
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
President on näidanud oma tahet kasutada Põhiseaduse võrdsusprintsiibi lausa tasemel, kus põliseestlane ja Nigeeriast juhureisiga siia saabunud mooramaamees on igas mõttes täiesti võrdsed, isegi kui ei seadusandlik baas (näiteks kodakondsusseadus), ühiskondlik kokkulepe ega loogiline mõtleminegi selleks mingit alust ei anna.