02.12.2020
Ajakirjandust objektiivsus enam ei köida, esikohal on klikid internetis. Pilt on illustratiivne.
2002. aastal asutatud ajakirjanduse eneseregulatsiooniorgan pressinõukogu jõudis neil päevil 1000 kaebuse lahendamiseni. Meie ajakirjandust hästi iseloomustav fakt on see, et selle aja jooksul on langetatud tervelt 376 taunivat otsust ehk ligi 40 protsenti. Novembris tegi pressinõukogu kolm taunivat otsust, ühe neist ERRi, ühe Postimehe ja ühe Eesti Päevalehes ilmunud loo kohta. Neist viimane, kus Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava, rääkis Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava noorest naisest, kes peale aastatepikkust kiusamist tegi enesetapu.
Rääkides ajakirjanike eetikakoodeksist, ütles nõukogu esimese koosseisu aseesimees Tiit Hennoste, et eetilised põhilaused, mis ajakoodeksis on, peavad endiselt paika, kuid sealsed määratlused ja tegelik elu alati ei klapi.
“Koodeks keskendub peamiselt uudistele. Aga uudis žanri mõttes, kus arvamused ja faktid hoitakse lahus, selliseid uudiseid kirjutatakse tänapäeval suhteliselt vähe,” ütles Hennoste ERRile.
Selle valguses tuleks tema hinnangul eetikakoodeks üle vaadata ja sinna lisada uued seisukohad, mis on tekkinud meediamaastiku muutumisel ja arenemisel.
Pressinõukogu endine esimees ja liige Tarmu Tammerk, kes kuulus ka nõukogu esimesse kooseisu ütles, et tema hinnangul on eetikakoodeks ajale hästi vastu pidanud.
“Kui 1998. aastal koodeksit koostasime, kasutasime rahvusvahelisi eeskujusid, kohandades teksti Eesti oludele. Ajakirjanduseetika üldpõhimõtted on ju ikka samad,” selgitas ta. Hennoste aga lisas, et pressinõukogu võiks praegu oma tööd nähtavamaks teha.
Nõukogu praegune esimees Gunnar Siiner ütles, et nõukogu on juba arutanud erinevaid mõtteid eetikakoodeksi täiendamiseks. Ta täpsustas, et just digitaalse ajakirjanduse arengu tõttu tuleks sinna täpsustavaid nüansse lisada.
Siiner rõhutas, et pressinõukogu ei ole oma olemuselt mitte karistav, vaid on õpetav organisatsioon, mille olemasolu on aidanud eesti ajakirjandust paremaks muuta. Ka nõukoguga seotud olnud Sulev Valner ütles, et pressinõukogu taunivad otsused pole kui karistus või hukkamõist, vaid on kollegiaalne tähelepanu juhtimine sellele, mida edaspidi saaks paremini teha.
Meediaettevõtete liidu tegevsekretär Maige Prööm tõi välja, et nõukogul on olnud 437 õigeksmõistvat otsust ning 376 taunivat otsust. Ülejäänud kaebused on lahenenud kas poolte kokkuleppel või on tagasi võetud.
Pressinõukogu asutati 2002. aastal Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ehk praeguse meediaettevõtete liidu poolt vastukaaluks Avaliku Sõna Nõukogule (ASN).
Allikas: ERR