27.02.2021
Testimistelgid on endiselt olemas, aga sealt saadud negatiivset tulemust ei aktsepteerita. Pilt on illustratiivne.
Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda kutsub äsjase seireuuringu tulemustele toetudes arutlema testimise korralduse ning selle üle, mis järgneb koroonapositiivse avastamisele.
“Meie juhuvalimiga uuringust ilmnes, et ligi pooled kõigist positiivse testi andnutest olid jääkpositiivsed – see tähendab, et nad olid selle haiguse läbi põdenud millalgi varem. Ehkki sellised inimesed annavad positiivse PCR-testi tulemuse, ei tähenda see, et nad oleksid sel hetkel nakkusohtlikud,” selgitas Kalda.
“Ja kuigi me ei saa neid tulemusi otse üle kanda igapäevasesse tervisestatistikasse, sest juhuvaliku teel võetud inimesed on erinev kogum nendest, kes jõuavad testimisele perearstide või muude arstide kaudu, siis me arvame, et üsna arvestatav osa on ikkagi ka neid, kelle puhul me väga kindlalt ei saa öelda, et kui test osutus positiivseks, siis ta on just sel hetkel ka nakkusohtlik. See võib olla juba ka läbipõetud haigus,” lisas ta.
Samas aga põhineb kogu edasine tegevus koroonapositiivsetega sellel, et inimene pannakse isolatsiooni ja hakatakse otsima tema lähikontaktseid.
“Siin on mõttekoht, et kui meil on hästi suur positiivsete testide hulk igapäevaselt ja me sellest lähtuvalt tegutseme, siis kas enam jõuab kõiki lähikontaktseid ja asümptomaatilisi inimesi uurida? Võib-olla peaks üldse arutama, kuidas edasi minna testimisega, keda testida ja kuidas jätkata isoleerimise, lähikontaktide tuvastamise ja muu poliitikaga,” rääkis teadlane.
Allikas: ERR