18.09.2022
Eestis elavad nutikad inimesed, kes oskavad äri teha. Kusjuures seal, kus kohe ei tuleks pähegi, et võiks mingit tulu välja pigistada. Selles me trumpaksime üle ka „12 tooli“ peakangelase Suure Kombinaatori „nokiaid“.
Ühes episoodis saabub Ostab Bender oma lolli kaasosalisega Pjatigorski linna, mõlemad on jube näljased. „Väike kaljusse raiutud galerii viis koonusetaolise kuristiku kaldale. Galerii lõppes rõdukesega, millel seistes võis Provali põhjas näha malahhiidivärvi vedelikuga haisvat lompi. Provali peetakse Pjatigorski vaatamisväärsuseks, päeva jooksul külastab seda suur hulk ekskursioone ja üksikuid turiste.
Ostap kohe taipas, et Proval võib eelarvamusteta inimestele kenaks tuluallikaks saada.
„Imestamisväärt asi,“ mõtiskles ta, „kuidas linn pole tänini taibanud Provali pääsemise eest kümnekopikalisi kasseerida. See on vist küll ainuke koht, kuhu pjatigorsklased turiste tasuta sisse lasevad. Ma kustutan selle häbipleki linna reputatsioonilt, ma parandan haletsusväärse eksituse.“
Ja Ostap toimis nii, nagu talle dikteeris tema mõistus, terve instinkt ja väljakujunenud situatsioon.
Ta peatus Provali sissepääsu juures ja hüüdis aeg-ajalt, viibutades käes kviitungiraamatut:
„Kodanikud, ostke pileteid! Kümme kopikat! Lastel ja punaarmeelastel tasuta! Üliõpilastel viis kopikat! Neil, kes ametiühingu liikmed ei ole, kolmkümmend kopikat!“
See lugu tuli kohe meelde, kui nägin Postimehes pealkirja „ALAR KARIS: Ukraina edust tuleb kasu lõigata.“
Ma nüüd ei tea, kas Ukraina edust saab lõigata just kasu, see ei kõla nüüd kõige paremini, aga härra presidendile ilmselt ei tulnud pähegi, et kuni nad seal lõikavad seda kasu riigi edust, kus surm lõikab inimesi nagu loogu, siis tema enda kõnest lõikab kasu Postimees. Sest see president Alar Karise sõnavõtt NATO sõjalise komitee konverentsi avatseremoonial 16.09.2022 on avaldatud Postimehes ja selle lugemine on tasuline.
Ma ei oska öelda, kui seaduslik, eetiline või kena on riigipea avaliku kõne selline edasimüük, ja seda ajal, kui kõnet saab täismahus tasuta lugeda presidendi portaalis, aga erinevalt Suurest Kombinaatorist ei müü rahvusleht oma „vaadet malahhiidivärvi vedelikuga haisvale lombile“ ei 10 ega 30 kopika eest, vaid oluliselt kallimalt.
Loodetavasti läheb Postimehe poolt sel moel teenitud raha roosiaia hooldusele ja pritsimisele, et järgmisel aastal sealseid põõsaid jälle üraskid ja röövikud ei järaks.
+ + + + + + +
Baltija.eu teatab, et „Eestis tuntud muusik, Narva grupi AveNue liider Vladimir Tšerdakov kirjutas päevakajalise laulu, mis on pühendatud Eesti peaministrile Kaja Kallasele.“
Õnneks ei pidanud ma seda taidlust kuulama, kuna portaal avaldas laulukese teksti täismahus ja isegi ei nõudnud selle lugemise eest raha, nagu Postimees Alar Karise avaliku kõne lugemise eest.
Ma ei ole suur peaministri fänn, aga see asjaolu ei pane mind vaimustuma grafomaani loomingust. Abitud riimid ja lohakas lauseehitus, läbi vaeva ja valude väljapunnitatud huumor, vulgaarne sõnavalik – jah, Kallas on tõesti kommunisti järglane, aga te seal Narvas olete ise enamuses verise Narva töörahva kommuuni, Tiimanni, Daumani, okupatsiooni ja ebaseadusliku sisserände järglased, mis siis nüüd teha. Ja muusiku enda nägu meenutab kangesti Filipp Losi, Ilja Beri ja teiste siia tulnud putinistlike liberastide lõustasid, nagu te oleksite kõik kaksik-, kolmik- jne vennad ja õed.
Aga näiteks kasuahnet maasturite liisijat ja eestlaste ning Eesti laimajat ja fašistideks sõimajat Stalnuhhinit, kes kehastab nii kommunismi, sionismi ja ei tea mis –isme veel, ei tulegi Tšerdakovil pähe naeruvääristada, sest veri on paksem kui vesi. Ja miks siis eestlastel ei tohiks see nii olla?
+ + + + + + +
Täna avaldas EPL loo „KOLUMN / Liisa Pakosta: võrdsed võimalused pole sugugi kõigile tagatud. Toon näited“.
Autorit on esitletud kui „muinsuskaitseameti peadirektorit“ ja esimene mõte on, et muistsed objektid kannatavad meil ebavõrdsuse all ja mõnda kirikut kaitstakse paremini, kui veinikeldrit, või pigem vastupidi. Aga võta näpust.
„Imetamiseks sobiva ruumi loomine vähemalt meie suurimasse kontorisse on tööülesannete loetellu ka kirja saanud. Paindlik töökorraldus on juba igal võimalusel normiks kujunenud, kuna kõik näevad, kuidas see kasu toob. Tööjärge ootab näiteks ligipääsetavuse küsimus,“ kirjutab, nagu ikka konarlikult, Pakosta.
Proua Pakosta on ikka nii vinge aktivist, et eelmine soovoliniku tugitool järgnes talle uude töökohta nagu liimitud. Kujutage nüüd ette, et igasse Eesti asutusse, ka muinsuskaitseobjekti ja ühemehefirmasse luuakse imetamisruum, samas kui kogu Eesti peale on vaid üksikud emad, kes imetavad tootmistööd katkestamata lapsi, sest seda ei teinud ka Mailis Reps mitte. Mida teha ülejäänud kümnetes tuhandetes imetamisruumides?
Pole olemas ei endisi luurajaid ega soovolinikke. Üks lugeja formuleeris tekkinud olukorra väga tabavalt, mina seda korrata ei julge, aga screenshotina lisan sellele sõelale.
+ + + + + + +
Ja meie naabritel Sankt-Peterburis jätkub täistuuridel erinevusega rikastamine.
Fontanka teatab, et täna öösel vägistati Nevski rajooni hotellis 20-aastane naistöötaja, kes täitis öise portjee ülesandeid.
Kella poole kolme paiku tuli talle kallale Aserbaidžani kodanik ja vaatamata neiu vastupanule ja karjumisele vägistas ta ära. Kaabakas peeti politsei poolt kinni.
Kindlasti oli tütarlaps sallimatu rassist, et karjuma hakkas.
Ivan Makarov