PUUST JA PUNASEKS: Martin Helme annab ülevaate, mida toob kaasa pensionireform

Eesti, Majandus,
- Updated
©UU
Martin Helme

Riigikogus läbis esimese lugemise kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu, mille jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks.

Avaldame rahandusminister Martin Helme Riigikogule tehtud ülevaate: 

“Antud reformi peamine eesmärk on muuta kohustuslik teine sammas inimeste jaoks vabatahtlikuks ning sellega kaasnevalt anda teise samba kogujatele rohkem otsustusvabadust oma raha investeerimisel. Ma usun, et reform toob endaga muu hulgas kaasa ka inimeste suurema teadlikkuse ja vastutuse oma rahaasjade korraldamisel ning motiveerib ka pensioniteenuse pakkujaid tõsisemalt pingutama hea teenuse osutamise nimel.

Selles reformis on väga palju detaile ja küllaltki tehnilisi detaile, aga eelnõuga tehtavad olulisemad muudatused koondaksin nelja järgnevasse punkti.

Esiteks, inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha teise sambasse või mitte. See otsustusõigus tekib nii nendele, kes muudatuste jõustumisel on juba teise sambaga liitunud, kui ka nendele, kes ei ole veel liitunud.

Teiseks, pensionifondides raha kogumise kõrval saab hakata raha koguma ja investeerima ka pensioni investeerimiskonto kaudu, see on täiesti uus asi.

Kolmandaks, inimestel tekib õigus võtta teise sambasse kogutud raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal.

Neljandaks, pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Nagu öeldud, muutuvad teise sambaga liitumine ja ka sambast lahkumine vabatahtlikuks. Oluline on silmas pidada, et kõik need, kes teises sambas juba raha koguvad ja soovivad seda teha ka peale reformi jõustumist, ei pea tegema midagi. Sama kehtib ka inimeste suhtes, kes ei ole praegu teises sambas ja ei soovi sellega tulevikus liituda, ka nemad ei pea tegema midagi. Alles jääb ka tänane üldreegel, et noored tööturule sisenejad liidetakse teise sambaga vaikimisi, kuid reformiga lisandub neile õigus see reegel ümber pöörata ehk mitte liituda.

Aktiivsust peaksid näitama üles aga kõik need inimesed, kes soovivad oma praegust staatust seoses teise sambaga muuta. Nii saavad inimesed, kes pole teise sambaga liitunud, nagu näiteks mina, õiguse esitada liitumisavaldus. Selliseid inimesi on Eestis potentsiaalselt umbes 100 000.

Inimesed, kes on teises sambas, aga ei soovi seda, saavad reformi käivitumisel õiguse teisest sambast lahkuda. Lahkuda on võimalik nii koos kogutud rahaga kui ka ilma selleta. Inimene, kes ei soovi teises sambas raha koguda, võib oma sissemaksed lihtsalt lõpetada ja jätta kogutud raha sambasse alles, ta võib aga lahkuda ka nii, et võtab oma kogutud raha fondist välja. Silmas tuleb pidada, et raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka teise samba sissemaksete tegemise.

Kui inimene on teisest sambast korra lahkunud, ükskõik kas rahaga või ilma, saab ta soovi korral hiljem uuesti koguma hakata. Selleks peab teisest sambast lahkumisest olema möödunud vähemalt kümme aastat. Seega on lahkumisotsus kaalukas ja see tuleb inimestel hoolikalt läbi mõelda.

Teise samba sissemakseid saab lõpetada ja raha välja võtta kuni kahel korral. Kui inimene on korra teisest sambast lahkunud ja siis kümne aasta möödumisel kogumisega uuesti alustanud, on tal üks kord veel võimalik ümber mõelda ja teisest sambast lahkuda. Selline õigus aga tekib, kui inimene on nüüd omakorda vähemalt kümme aastat teises sambas raha kogunud. Kui ta kasutab teist korda oma õigust sambast lahkuda, siis pärast seda enam sambasse tagasi tulla ei saa.

Avaldusi sambast lahkumiseks saab esitada kogu aeg. Avalduse esitamise tähtajad on samad, mis pensionifondi osakute vahetamisel, ehk siis novembri lõpp, märtsi lõpp ja juuli lõpp. Sissemaksete tegemine lõpeb vastavalt sellele, millal avaldus esitati, kas siis jaanuaris, mais või septembris.

Ka raha väljamaksmisel on mõned piirangud, millega tuleb arvestada. Välja saab võtta üksnes kogu raha. Kui kogutud summa ei ületa 10 000 eurot, makstakse see välja ühe osamaksena. Kui summa on suurem, siis ülejäänud osa laekub ühe või kahe järgmise osamaksena, väljamakseid tehakse jaanuaris, mais ja septembris. Kui teise samba raha võetakse kasutusele enne pensioniiga, tuleb sellelt tasuda tulumaks 20%.

Nagu viitasin, siis eelnõu pakub pensionifondide kõrvale võimalust juhtida oma teise samba investeeringuid ise. Selleks luuakse spetsiaalne n-ö teise samba sees olev pensioni investeerimiskonto. See on sarnane tavalisele investeerimiskontole, aga arvestab teise samba reegleid. Pensioni investeerimiskontole saab laekuda üksnes teise samba raha, võimalik on omada investeeringuid korraga nii pensionifondis kui investeerimiskontosüsteemis. Võimalik on kanda fondi kogutud raha kontole ja vastupidi. Investeerimiskonto kaudu kogutud raha kasutusele võtmisel kohalduvad samad teise samba reeglid nagu ka fondide puhul.

Kui inimene jõuab pensioniikka, saab ta ise otsustada, kuidas raha kasutada, kas võtta kogu raha korraga välja või eluaegse või tähtajalise pensionina. Teise samba pensionile saab jääda kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Inimesed, kes on juba pensionil, saavad vaikimisi oma teise samba pensionit edasi. Kui pensionil olev inimene ei soovi enam pensionit selliselt saada, on ka temal võimalik soovi korral oma raha korraga välja võtta. Seda nii juhul, kui pensionit saadakse fondist, kui ka juhul, kui seda maksab kindlustusselts.

Eelnõu näeb ette mehhanismid, kuidas tagada tänastele teise samba pensionäridele sujuv kohanemine uute võimalustega. Selleks, et motiveerida teise samba raha kasutust jätkuvalt eelkõige pensionina, näeb eelnõu ette maksusoodustused, kui raha võetakse kasutusele pensionieas. Nii ei tule eluaegse ja oodatava elueaga jagatud tähtajalise pensioni puhul tulumaksu üldse maksta ning ülejäänud väljamaksete puhul on maksumäär 10%. Eelnõu lubab teisest sambast pensionile jääda ka puuduva töövõimega inimestel, sõltumata nende vanusest. Puuduva töövõimega inimesele tehtavaid väljamakseid ei maksustata tulumaksuga samuti.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks hakata esitama juba suvel 2020. Reformi rakendamine eeldab kindlasti muudatusi mitmete riigiasutuste ja erasektori ettevõtete IT-süsteemides. Kindlasti tuleb panustada ka sellesse, kuidas tutvustada ja selgitada inimestele reformiga kaasnevaid uusi võimalusi. Need tegevused saavad hoo sisse siis, kui reformi detailid on siin saalis lõplikult kokku lepitud.

Kokkuvõttes usun, et eelnõu ettevalmistamise käigus on valminud tasakaalustatud reformipakett, mis lisab tänasele süsteemile juurde paindlikkust ning arvestab erinevate inimeste huvidega, pidades siiski silmas pikajaalise pensionikogumise eesmärke.

Ja enne kui ma teie küsimustele vastan, siis ma loeksin teile ette ka mõned numbrid, et meil oleks taustsüsteem paremini mõistetav, milline see meie pensionipilt praegu on. Teise pensionisambaga on liitunud umbes 740 000 inimest, potentsiaalseid uusi liitunuid on kuni 100 000. Need on inimesed, kes ei ole liitunud, kuid on veel tööeas. Teise samba fondide maht praegusel ajal on 4,6 miljardit eurot. Keskmiselt on teise sambasse kogutud natuke üle 6000 euro, aga mediaan on 4500. Umbes 63% teise sambaga liitunutest teeb aktiivseid sissemakseid teise sambasse. 2019. aasta riigieelarves on riigipoolsed 4% sotsiaalmaksu kanded teise sambasse 316 miljonit eurot. Ennustame, et aastaks 2023 suurenevad need 400 miljoni piirini. Samba fondide keskmine nominaaltootlus on 3,8% ja reaaltootlus 0,8%. Keskmine valitsemistasu on ca 0,74% ja see tasapisi langeb. Oodatav protsent järgmisel aastal on 0,62 ja veel neli aastat tagasi oli see 1,4%. Käesoleval aastal on siis fondi valitsemistasude peale kulunud ligi 40 miljonit eurot. 2018. aasta lõpu seisuga on teisest sambast väljamakseid saanud kokku 32 500 inimest, õigus väljamakseid saada oli 41 000 inimesel ehk siis 22% ei ole veel soovinud oma väljamaksetega alustada. See tähendab, eelkõige on tegemist töötavate pensionäridega, kes veel ei ole soovinud teise pensionisamba väljamakseid alustada.

Ajavahemikus 2009–2018 on teisest sambast välja makstud kokku 63 miljonit eurot, sellest pensionilepingute alusel 16 miljonit, fondipensionina 35 miljonit ja ühekordsete väljamaksetena 12 miljonit. Ühekordsed on siis väljamaksed, mis on nii väikesed, et neid ei õnnestu pika aja peale ära jagada. Keskmine pensionilepingu väljamakse on 60 eurot ja fondipensioni väljamakse 50 eurot. Pensionilepinguid, ehk need on siis need, mis on kindlustusseltsidega sõlmitud, on kokku umbes 8000, nende lepingute kohustuste suurus on umbes 90 miljonit. Aastas makstakse pensioneid välja niimoodi 5 miljoni euro eest. Võrdluseks: Sotsiaalkindlustusamet maksab aastas vanaduspensione välja umbes 1,8 miljardi euro suuruses summas.

Reformiga võib kaasneda riigieelarvele pikaajaline tulu sissemaksete peatamisest maksimaalselt 400 miljoni euro ulatuses ja ühekordne tulu raha väljavõtmisest maksimaalselt 1 miljardi euro ulatuses, see on siis tulumaksu suurenemine ja käibemaksu suurenemine. Reformiga kaasnevad maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti IT-arendused, ühekordse kulu hinnanguline suurus on 7,1 miljonit eurot, millele tõenäoliselt lisanduvad siis hiljem jooksvad kulud, mida me praegu oskame hinnata umbes miljoniks euroks aastas.

Mõned numbrid ka kolmanda samba kohta. Kolmandas sambas kogub vabatahtlikult raha, kolmas sammas on tehtud 100 000 inimesel, aga reaalseid sissemakseid 2018. aastal tegi pisut üle 60 000 inimese, keskmine sissemakse on 3% isiku tulust. 2018. aastal tegi kolmandasse sambasse sissemakseid ka 111 tööandjat kokku 2000 töötaja eest, kogusummas 2,5 miljonit eurot. Kolmanda samba fondide maht 2018. aasta lõpul on 154 miljonit eurot ja kindlustuslepingu reservide kogumaht 234 miljonit eurot. Paneme siia kõrvale siis teise samba, kus on 4600 miljonit eurot. Tavalist investeerimiskontot, mis ei ole siis sama asi kui pensioni investeerimiskonto, kasutab vahelduva eduga 4000–5000 inimest, väärtpaberikontot omab Eestis umbes 30 000 inimest.”

Stenogrammi kogumispensioni seaduseelnõu arutelust Riigikogus saab lugeda SIIT!

 

Kommentaarid

One commentOn PUUST JA PUNASEKS: Martin Helme annab ülevaate, mida toob kaasa pensionireform

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused