“Räägime asjast 2”: äritegevuse lubamine kaitseväelastele on väga ohtlik julgeolekurisk

Kaitseväeteenistuse seaduse muudatused teevad Eesti relvajõud oluliselt haavatavamaks.

Saates “Räägime asjast” tuli jutuks kaitseväeteenistuse seadus, mille kohta Martin Helme ütles, et kahjurid said kaitseväe kahjustamiseks oma tahtmise.

Jutt on sellest, et seadusest võeti välja madalam pensionile jäämise tähtaeg, mis seni lubas kaitseväelased 55-aastaselt eelpensionile, ja teiseks, neilt võeti äritegevuse keeld. Martin Helme hinnangul aga pole sõjaväelase töö niigi 8-17 töö, vaid see venib sageli öösse ja nädalavahetustesse, ja kui nad veel ka äriasjadega hõivatud on, hakkab see kõik koos kaitsevõimet nõrgendama.

“Kui kaitseväelane teeb firma, on ta ka manipuleeritav, kas siis pankroti korral, kui keegi teda aitab, aga pärast hakkab teatud nõudeid esitama, või ka edu korral, kui konksu otsa satutakse hea äripakkumise kaudu, pärast mida võidakse samuti omapoolseid nõudeid esitama hakata, et head tellimused jätkuks – sellist olukorda pole vaja tekitada,” selgitas Martin Helme.

Mart Helme lisas, et kaitseväelane võib äritegevuses mistahes libastumisega, kasvõi maksutasumises, eksida, ning on seega kohe haavatav – mõni luure võib esitada koostöönõude, et vältida tema äritegevuse hävitamist. Muide, tasub silmas pidada, et see eelnõu tuli kaitseministeeriumist ja kaitseminister Jüri Luige poolt, mis lubabki küsida – kas see ongi juba kellegi mõjulaiendus?

Martin Helme täpsustas, et Eestil pole sõpru, on liitlased ja erinevad riiklikud huvid, ning liitlastega ongi juba asjad kehvad, eriti kui vaadata Saksamaa ja Venemaa lähenemist. Mis aga puutub 1990. aastatel loodud eripensionitesse, siis oli see lubadus sõjaväelastele, et 30 aasta pärast, vanaduses, saavad nad jõukalt elada, aga praegu seda raha lihtsalt ei ole, eripensionid ongi jäänud vaid kohtunikele ja kaitseväelastele.

Martin Helme sõnul oli kaitseväelaste 55-aastaselt pensionile lubamine õigustatud ka selle kaudu, et sellises vanuses mehed ei suuda füüsilise koormuse osas noortega võistelda ja kui neid hoitakse nüüd 65-aastaseni kaitseväes tiksumas, muutub kogu organisatsioon raiskavamaks, aeglasemaks ja bürokraatlikumaks, sest need mehed hakkavad lihtsalt staapides istuma, selle asemel, et tsiviilelus ümber profileeruda. Praegu toimub selline asi kõigis jõustruktuurides.

“Kõige halvem selle asja juures ongi see, kui noored mehed tulevad kaitseväkke riigipalgale, tiksuvad seal 5-6 aastat, löövad selle kõrvalt äri üles, ja lähevad siis ettevõtlusesse, jättes endast augu järele – noortel meestel pole enam stiimulit kogu karjäär läbi käia,” sõnas Mart Helme. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et president Kaljulaid loob operetiarmeed, kus kindraliteks saavad need, kes mujal üle koloneli ei ulatuks, ning noorpoliitikutest, kes pole isegi tegevteenistuses käinud, tehakse lühiaegsete kursuste kaudu ohvitserid.

Martin Helme märkis, et 1990. aastatel olid sellised meetmed, kus ohvitseriks saadi mõnede kursuste läbimisega, ehk isegi õigustatud, kuid nüüd enam mitte, ja tema ei julgeks selliste nädalavahetustel ohvitserideks õppinutega küll lahingusse minna. Staabis oleksid need mehed veelgi hullemad, sest nende oskamatus võib maksta palju elusid.

Edasi aga tulid jutuks karistusmeetmed kaitseväest kõrvalehoidumise eest. Nimelt tahetakse karistused siduda näiteks juhi-, kalastus-või relvaloa äravõtmisega, mis aga pole kuidagi õiguslikult seotud. Mart Helme sõnul peaks konkreetseks karistuseks olema trahv või arest ja nende karmistamise kaudu tuleb karistus tõhusamaks muuta, mitte kõrvalisi meetmeid appi võtta.

“Meil ei tehta piisavalt mõjusaid trahve ega kohaldata areste, vaid üritatakse olukorda lahendada näiteks juhiloa äravõtmisega, mis on selgelt proportsionaalse karistamisega vastuolus,” selgitas Martin Helme. “Varguse või kiiruseületamise eest on trahv või vangistus, aga kaitseväest kõrvalehoidmise korral mõeldakse mingeid absurdseid kõrvalkaristusi välja!”

Mart Helme sõnul saab ta aru neist, kes leiavad, et riigi kaitsmine on püha kohus ja seega selline meede õigustatud, kuid paraku ei saa korra antud õigust juba ära võtta ja selleks juhtimisõigus on – seda saab teha vaid rikkumiste ees liikluses, mitte mujal.

Martin Helme juhtis tähelepanu sellele, et igasugused liberaalid ja inimõiguslased Riigikogus, kes tavaliselt igal pool õigustest räägivad, olid täiega karistuspaketi poolt. Seejuures süüdistavad just nemad EKRE dikatuuriihaluses. Helme sõnul võib selline karistamine näiteks Soomes elavaid reservväelasi üldse kodust eemale jätta, sest nad ei tulegi kodumaale, kus neilt võidakse juhiload ära võtta, kui nad õppekogunemisele ei jõua.

Lõpetuseks tuli jutuks andmekaitseseadus, millesse Ossinovski pani valitsuses olles vaidlusi tekitanud skandaalse sõna sisse, valitsuses võeti see siiski välja, siis pani Hanno Pevkur selle komisjonis taas sisse ja kõik hääletasid selle poolt – ning parlamendis olid need liberaalid taas selle sõnastuse vastu, väites, et nemad pole midagi teinud.

Kommentaarid