23.09.2018
“Räägime asjast”: Danske rahapesusse on segatud kogu tolle aja Eesti võimuladvik, eriti Reformierakond
Pühapäevase saate “Räägime asjast” esimeseks teemaks oli kogu Euroopa viimaste aegade suurim rahapesuskandaal, mida lahkasid saatejuhid Mart ja Martin Helme.
Martin Helme sõnul on kogu selle rahapesu mõõtkava nii tavainimesele kui ka poliitikule hoomamatu nii summa kui ka aja mõttes – summa on 200 miljardit eurot, kusjuures alguse sai see kuritegu kuskil 2003. aasta paiku, päris hoo aga sisse 2007.-2009. aastate vältel.
Ta loetles üles ka kõrgepalgaliste ametnikega järelvalvemehhanismid, kes tegid halba tööd või olid ise mängu kaasatud – finantsinspektsioon, kes kontrollis leigelt ja formaalselt; tohutute volituste ja muidu teravate hammastega rahapesu andmebüroo, kellest nüüd asja polnud; prokuratuur, kellele Venemaa Keskpank tegi selles osas ka õigusabipalveid ja kuriteoteateid, kuid kes ei reageerinud. Mart Helme sõnul aga on üks Eestile koostööd pakkunud keskpankur sel ajal koguni tapetud.
Eraldi on veel olemas terrorismi ja rahapesu tõkestamise erikomisjon, kuhu peaks kokku jooksma info kõigilt riigistruktuuridelt; kapo, kes samuti kõigi nende aastate jooksul rahapesule jälile ei jõudnud; ja välisluure, kes pidanuks peale sattuma, sest selline mastaapne rahapesu ei saanud toimuda Vene eriteenistuste abita. Kaudse järelvalvega peaks tegelema ka Eesti Pank, mille nõukogu esimees Mart Laar likvideeriski nüüd likviidsuse, nagu nentis Mart Helme.
Martin Helme sõnul on rahapesu hetkel teadaolev summa 200 miljardit eurot kümnekordne Eesti SKP, see on Euroopa suurim ja maailma üks suurimaid rahapesuskandaale, ja Mart Helme märkis: “See on suurem raha kui meie 27 aasta riigieelarved kokku.” Talle on ka väidetud, nagu oleks tegu raha põgenemisega Venemaalt, kuid Mart Helme sõnul takistab Kreml üldiselt raha väljavoolu ja selline asi ei saanud toimuda FSB ja GRU teadmata.
Helmed arutlesid, et tegu võib olla Venemaa kaudu pestava paariariikide, näiteks Põhja-Korea rahaga, kindlasti aga rahastati nende summadega ka Vene luure tegevust. Rahapesu andmebüroo lendab Eestis küll väiksemate asjade peale välja, kuid seekord jäi neil suuremastaabiline rahapesu paraku märkamata. Mart Helme meenutas, kui teraselt on uuritud EKRE inimeste annetusi ning juhtis tähelepanu sellele, kuidas rahapesuriigis tahab maksuamet marja- ja seenekorjajaid maksustada.
“Kõik õigustused on nagu lapse lalin – finantsinspektsioon, kes on üle-euroopalise järelvalve üks osa, väidab, et saatis küll märgukirju, kuid ilmselt ei olevat need adressaadini jõudnud,” pahandas Martin Helme, tuletades ka meelde, et rahapesu järelvalve osakonna juhti edutati kinnipanemise asemel. “15 aasta jooksul keegi midagi ei kuule ega näe – kindlasti oli selle taga ülevaltpoolt tulnud käsk nende asjadega mitte tegeleda,” lisas ta.
Mart Helme nimetas seda poliitiliseks katuseks. “Neis järelvalveasutustes peaks olema ka ristkontroll, kapo peaks uurima rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsiooni inimeste tausta – aga ilmselt ristkontrolli ei olnud või ei tehtud sellest järeldusi,” sõnas ta.
Martin Helme juhtis tähelepanu ajakirjanduse käitumisele – Bonnieri preemiad jagav meedia on vait ja kui EKRE tõstatas küsimuse, et miks rahapesu osas algatatud kriminaalasjad lõpetati, siis sellist lugu keeldusid kõik avaldamast. “Kõnekas vaikus, kandev paus,” resümeeris Mart Helme. Saatejuhtide sõnul on 200 miljonit nii suur summa, et kui kõik asjaga seotud inimesed saavad sellest oma miljoni, pole seda üldsummas märgatagi.
“Siit jõuamegi pärispatu ehk VEB Fondini – need, kes sealt raha said, on Vene eriteenistuste konksu otsas ja kahtlustuste sõrm näitab just Reformierakonnale,” märkis Martin Helme. Edasi loetleti üles kõik rahapesuaastatel ministeeriumides istunud poliitikud: kogu aja rahandusministriks olnud Jürgen Ligi, justiitsministrid Rein Lang ja Kristel Michal (viimase poliitiku ajal toimus ka raha tassimine kilekottidega), siseministri ametis olnud sots Jüri Pihl, IRL-i liikmed Ken-Marti Vaher ja Marko Pomerants, ning hiljem reformikas Hanno Pevkur.
“See on seesama vana kartell, kes müüs venelastele elamislube, aitas vanemat Ossinovskit jne – kõik nad istusid sel ajal ametis, kui uurimisorganid tegid kõik, et asjaga ei tegeldaks,” märkis Martin Helme. Mart Helme sõnul jätkab ka Jüri Ratase valitsuse asja summutamist, kuigi peaks selle juhtumi lahendamist prioriteediks võtma – aga ta ei saa, sest paljastused võivad kogu Eesti poliitilise süsteemi kokku kukutada.
Martin Helme rõhutas ka taanlaste rolli, sest Eesti finantsinspektsioon saatis neile küll kirju, et liiga suured summad liiguvad, kuid neile vastati, et kõik on hästi. Mart Helme osutas sellele, kuidas ajakirjandus on tõtanud Jürgen Ligit kaitsma, kes oli neil aegadel rahandusminister ja finantsinspektsiooni nõukogu esimees. Martin Helme sõnul jättis Ligi tol ajal töölt vabastamata alkohoolikust töövõimetu finantsinspektsiooni direktori ning oma roll on ka Mart Laaril Eesti Panga nõukogu praktiliselt töövõimetu esimehena.
Mart Helme sõnul peaks valitsus praegu looma komisjoni, kes hakkab asja uurima, sest dokumentatsioon on ju olemas, kuid Martin Helme meenutas Siim Kallase 10 miljoni dollari lugu, kus uurimise ajaks oli dokumentatsioon paberihundist läbi käinud. Ka praegu pressivad aegumistähtajad peale ja näiteks 2007. aasta rikkumiste osas enam midagi algatada ei saa.
Mart Helme tõmbas paralleele esimese Eesti vabariigiga, mil samuti lasti Venemaa kulda läbi Eesti liigutada, kuid ennast kavalaks pidanud Eesti juhid jäid seetõttu Nõukogude Liidu konksu otsa, olid sunnitud ära andma baasid ja loobuma vastupanust. “Ka tänased Eesti juhid on konksu otsas, nad ei pea olemagi kinni makstud, aitab sellest, kui neile öeldakse, et üht või teist teemat ei tohi torkida,” selgitas Martin Helme, kes meenutas üht 2000. aastate alguses järelvalveorganites töötanud inimest, kes kinnitas, et torkida oli lubatud vaid teatud teemaderingi. Ametnikud aga kuuletuvad sellistele käskudele, sest ei taha pahandusi.
Mart Helme meenutas, kui vihaseks sai kartelliseltskond, kui EKRE väitis, et Venemaal on Eestis kõiki riigistruktuure kattev luureagentide, mõjutatavate inimeste või “kasulike idiootide” võrgustik. Seda tõestab aga ka Danske panga afäär, kuid RE ja Isamaa jätkavad endiselt rahvuskonservatiivide tembeldamist Kremli agentideks, kuigi nende endi riigilojaalsus on kahtluse all.
Samas toetavad needsamad Kremli mõjutada olevad poliitikud ka Euroopa Komisjoni rahvuslusevaenulikku tegevust. Mart Helme rääkis nördimusega sellest, kuidas Prantsusmaa tuntuim opositsiooniliider Marine Le Pen tahetakse psühhiaatrilisse kontrolli saata – see on täpselt sama, mis Nõukogude Liidus, kus dissidendid saadeti hullumajja. “Kui me võrdleme EL-i NLiiduga, küsitakse meilt, et kus siis Gulag on – küll hakkame ka seda nägema, sest ebademokraatlikud protsessid Euroopas aina kiirenevad,” märkis Martin Helme.
“Kõik poliitikud, kes aitasid rahapesu kinni mätsida, vaatasid kõrvale või ei saanud aru, mis toimub, on kas Kremli agendid või kasulikud idioodid ja neid ei tohi võimule enam lasta,” võttis Martin Helme kokku ja Mart Helme lisas: “Ennekõike näitame näpuga Reformierakonna ning Ligi, Michali, Pevkuri, Kallase ja teiste juhtkonna inimeste peale – kaks Ansipi valitsust omasid kokku jooksnud infot, ei teinud sellest järeldusi ja on olnud rahapesule poliitiliseks katuseks – on vaid üks järeldus ja see on, et nemad on Kremli poolt mõjutatavad.”