“Räägime asjast”: eestlased on lasknud impeeriumimeelsel mõtlemisel ähmastada rahvusmeelset

Eesti,
©UU
Martin ja Mart Helme saate “Räägime asjast” stuudios.

Pühapäevane saade “Räägime asjast” sai lindistatud avalikult Tartus ülikooli raamatukogus ning lisaks saatejuhtidele Mart ja Martin Helmele oli seekord kohal ka külaline, EKRE kandidaat Tartus, ajaloolane Jaak Valge.

Kuna lindistuspäeval oli just Tartu rahu 99. aastapäev, nentis Martin Helme, et sel päeval kõlavad nomenklatuursed kõned sellest, kui tähtis on see rahuleping, et siis järgmise hingetõmbega see prügikasti saata. Tema hinnangul on kujuteldamatu, kuidas suudab võimueliit oma peas ära klapitada kõlavad sõnad ja kohese reetmise.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Mart Helme tõi näiteks erukindral Terrase, kes üritabki klapitada nii, et räägib “Manifestist Eestimaa rahvastele”, milles pöördutakse kõigi rahvaste poole, kuigi tegelikult loodi siiski rahvusriik eestlastele. “Nende põhimõtteks ongi muuta Eesti riigi kontseptsiooni ja põhimõtet, et see poleks eestlaste, vaid kõigi kodanike riik, kust ka nad tulnud poleks, ja et hävitada rahvusriik – neile on manifest tähtsam kui Põhiseadus,” selgitas ta.

Jaak Valge märkis, et Putin on eelmise sajandi suurimaks katastroofiks nimetanud NLiidu lagunemist, mis näitab, et ta pole Vene, vaid Nõukogude impeeriumi idee kandja. Tartu rahu tähendas Valge sõnutsi nii Vene kui ka kõigi teiste impeeriumide kokkuvarisemist, uusi piire ja rahvusriikide triumfi. “Nüüd käib impeeriumide taaskehtestamine teistsuguses vormis ja ka eestlased on lasknud rahvusriikliku mõtlemise ähmastada impeeriumimeelse mõtlemisega, nagu oleksime väetid ega saaks suurtes konglomeraatides üksi hakkama,” rääkis Valge.

Martin Helme meenutas, et Tartu rahu oli esimene Nõukogude Venemaa rahuleping, mida liitlased muide soovitasid mitte sõlmida. Jaak Valge sõnul oli see Eestile poliitiline ja sõjaline triumf, kusjuures Eesti sai selle tagajärjel 15 miljonit kuldrubla, hilisemalt rahuleppe sõlminud Läti vaid 4 ja Leedu 3 miljonit kuldrubla kompensatsioonina. Martin Helme lisas, et Eesti sai ka oma ettejoonistatud piirid.

“Bolševikud üritasid leppepunktid kirja panna võimalikult laialivalguvalt, eestlased aga võimalikult täpselt, sealhulgas kompensatsiooni suuruse ja piiri kulgemise. Venelased soovisid tegelikult Ida-Virumaad, kuid eestlased viisid jutu asumaadele ehk Vene impeeriumi laiendustele, nõudes sel juhul maad Kaug-Idas, mille peale Kreml loobus ja piir seati paika rinde järgi, osaliselt ka eesti asunduste järgi,” jutustas Jaak Valge.

Mart Helme sõnul andsid bolševikud piiri osas järgi, sest neile oli vaja rahvusvahelist tunnustust, mida pärast Tartu rahu nad ka saama hakkasid. Helme teadmist mööda aga ütles NLiidu välisminister Molotov 1939. aastal baasilepingut sõlmides: “Ega te arvanud, et me jäämegi Soome lahe lompi istuma?” Nõukogude Venemaa kavatses juba Tartu läbirääkimiste päevadel impeeriumi taastada ja Martin Helme sõnul toimus esimene katse juba 1924. aasta 1. detsembril.

Mart Helme rääkis sellest, kuidas 1990. aastatel vene vägede väljaviimise läbirääkimiste aegu oli üks Vene kindralitest lubanud, et paarikümne aasta pärast võetakse Baltikum “nagu mütsiga lüües” tagasi, ja 1995. aastal diplomaatidele esinedes rääkis tollane välisminister Primakov samuti, et Venemaa on suur ja ressursside poolest rikas, seega taastab ta impeeriumid igal juhul. Selles oldi kindlad ka Tartu rahu sõlmides.

“Tartu rahu on kehtiv ka rahvusvahelistes dokumentides, samuti ÜRO-s, sellejärgne piir on endiselt fikseeritud idapiir ja Põhiseaduse paragrahv 122 kinnitab seda – piiri muutmine nõuaks Põhiseaduse muutmist, mida saab teha Riigikogu kahe kolmandiku häältega või kaks järjestikku Riigikogu koosseisu 51 häälega, või rahvahääletusega,” rääkis Martin Helme. “Piirilepet ei saa enne ratifitseerida kui põhiseadust on muudetud.”

EKRE tegi alles hiljuti Riigikogus ettepaneku Eesti allkiri piirileppelt tagasi võtta, kuid 53 saadikut olid vastu, leides seega, et Põhiseadust võib rikkuda. Mart Helme meenutas, kuidas EKRE saadikud küsisid uuelt Riigikohtu esimehe kandidaadilt seisukohta ja too ütles, et piirileppe osas on fikseeritud üks eriarvamus – seega on Riigikohus tunnistanud õigusriivet, kuid leppe siiski heaks kiitnud.

“Kui me loobume Tartu rahu kehtivuse tunnustamisest, siis loobume ka õiguslikust järjepidevusest, 1918. aastal loodud rahvusriigist ja peremeheõigustest!” hoiatas Martin Helme.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused