“Räägime asjast”: EKRE “kurjategijate” nimekirja teinud ajakirjanik sai kasutada tohutut andmebaasi

Eesti,
©Teet Malsroos/ Õhtuleht
EKRE “kurjategijate” nimekiri lekkis ilmselt ühest kindlast asutusest.

Saate “Räägime asjast” järgmise teemana võtsid Mart ja Martin Helme ning Alar Laneman ette sel nädalal avaldatud kurjategijate nimekirja EKRE ridades.

Martin Helme sõnas, et see suurte ja räigete pealkirjade all avaldatud info oli kõige ehtsam infooperatsioon, milles oli natuke tõtt, tohutult ebatõtt ja kuhjaga hüsteerilisi hinnanguid.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Saatejuht juhtis tähelepanu sellele, et karistusregistri iga toimingu eest tuleb maksata 4 eurot, EKRE-l on 8800 liiget ja põhjalik järelpärimine läheks maksma 35 000 eurot. “Eesti Päevalehe ajakirjanikul Joosep Tiksil oli see raha vist olemas,” nentis Helme. “Päris iva aga seisneb selles, et välja nopiti 264 inimest, kellest umbes 50 on karistusregistris, ülejäänud muudes andmebaasides – selleks peab minema kohtuarhiividesse, milles osa pole isegi digitaliseeritud, selle eest peab maksma riigilõivu, aega läheks mitu kuud ja maksma läheks see suure summa, aga ajakirjanik nokitses selle kiiresti välja!”

Martin Helme teeb sellest ühe järelduse – need andmed andis ajakirjandusele riigiametnik, kes tegi selle töö valimiskampaania ajal ja oma töö käigus. Mart Helme arvates töötab see ametnik (või ametnikud) Toompuiesteel, rahvusraamatukogu vastas, kaetud akendega majas, kus võimsa elektroonilise aparatuuriga tehakse infoanalüüse. Ta märkis, et Keskerakonnal on 14 000 liiget, Reformierakonnal 12 000, Isamaal 8000, sotsidel 6000 – sellise massi andmeid kätte saada oleks ajakirjanikel ikka väga raske.

Pätt istub ka Kadriorus?

Kuna EKRE-l pole sellistele andmetele võimalik ligi pääseda, siis tänavad Helmed ajakirjandust ja ametnikke selle eest, et nood töö erakonna eest tasuta ära tegid – enamik nimekirjas välja toodud inimestest on karistuse kandnud, mõnikümmend kehtiva karistusega isikut arvatakse esimesel juhatuse koosolekul välja. Samas juhtis Mart Helme tähelepanu topeltstandarditele – Kadriorus istub roolijoodikust president, kes on kunagi joobnuna politseile vahele jäänud, ja samas premeerinud naist jalaga peksnud NO99 lavastajat. Kui riigipea ütles tollal, et inimestel tuleb lasta eluga edasi minna, siis nüüd seda EKRE-le jällegi ei laiendata.

Martin Helme juhtis tähelepanu sellele, et me oleme justkui pätirahvas – 600 000 inimest on olnud karistusregistris ja 20% meist on neis siiani, pool eestimaalastest on olnud mingi kurjategijatena võetavad, kuid EKRE-s on nende protsent kõigest 3 ja ainult 0,5 protsendil on kehtiv karistus.

Alar Laneman rõhutas, et see kurjategijate andmeid ajakirjandusse lekitanud ametnik on pikemas perspektiivis riigile julgeolekuoht, sest tugev ja seadustest kinni pidav ametnikkond on tugeva riigi tunnus, konkreetne isik aga pole neutraalne. Martin Helme juhtis tähelepanu sellele, kuidas ajakirjandus tegi EKRE-st kurjategijate erakonna, kuid seejuures ei pakutud kõrvale pilti, milline on olukord teistes erakondades. “See on vajalik ennekõike võimuerakondade kohta, sest võimul on alati eeldus seda kuritarvitada,” lisas Alar Laneman.

Martin Helme ütles, et EKRE ei taha mingil moel õigustada kurjategijate sattumist erakonda, vaid vaatab üle kõik kontrollimise protseduurid ja jätkab inimeste tausta kontrollimist. Mõned inimesed on seadusega pahuksisse sattudes teatanud erakonnale oma väljaastumisest, et mitte erakonnale varju heita, kuid on ka neid, kes seda ei tee.  Mart Helme meenutas keskerakondlast Jaak Aabi, kes lootis, et tema rikkumine välja ei tule, selle avalikustamisel astus riigiametist tagasi, kuid mitte erakonnast.

Kapo kõrvad paistavad igalt poolt

Mart Helme sõnul on julgeolekuasutuste sekkumine poliitikasse lubamatu, see on seadusega keelatud ja EKRE paneb neile võimule tulles päitsed pähe. “Riigikogu vastav komisjon ei kontrolli kedagi, pigem kontrollib kapo ise komisjoni, sest selle eesotsas on endine kapo juht Raivo Aeg ehk kits on pandud kärneriks,” rääkis ta. Pealegi pidi kapo andma komisjonile aru nii, et esitatakse tohutul hulgal toimikute numbreid, mille ülevaatamiseks puudub komisjoni igasugune võimekus.

Martin Helme ütles, et EKRE ründamine kurjategijate nimekirjaga tuleneb ka sellest, et rahvuskonservatiivid on riigiametnike poolt peetava hübriidsõja ära tundnud. Mart Helme aga  süüdistas kapot sellest, et kuigi nende kohuseks on põhiseadusliku korra kaitsmine, tegeleb see organ hoopis selle lammutamisega ning  rahvusriigi likvideerimisega.

EKRE vaatab inimeste tausta kindlalt ja samas paindlikult

“Kui meil on pool elanikkonnast karistusregistri järgi pätid, kellel pole enam õigust tuleviku osas kaasa rääkida, siis on miski riigis väga valesti,” märkis Martin Helme. Ta lisas, et kui inimene on karistuse kandnud ja karistusregistrist kustutatud, siis on riik andnud õiguse neil eluga edasi minna, kuid 600 000 inimest on ikkagi kuskil registrites mitteaktiivselt kirjas.

EKRE ei luba oma nimekirjas iialgi olla pedofiilidel ja kõigil kunagi raskeid kuritegusid sooritanud inimestel, kuid lihtsamaid seaduserikkumisi teinud inimesi siiski alati üle parda ei visata. Martin Helme tõi näiteks ka ühe inimese, kes tunnistas erakonda tulles kohe ausalt, et aastakümnete eest oli ta kõva kakleja ja tegi mõnelegi haiget, kuid nüüd on pereinimene ja eluga edasi läinud. Praegu aga on erakond võtnud täiendavalt juurde ühe inimese, et liikmete andmetega tegeleda.

Mart Helme sõnas, et karistusregistris pole kahjuks Autorollo rahvast, “ärmatajaid”, VEB Fondi asjaosalisi, Danske aferiste, 10 miljoni dollari meest ja nii – suurde vargad sõidavad endiselt tõllas. Martin Helme avaldas veel kord tänu ametnikule, kes andis EKRE-s olevate kurjategijate nimekirja ajakirjanikule ja palus üle anda ka teiste erakondade pättide nimistu, ning Alar Laneman soovitas sel ametnikul isegi EKRE-sse astuda.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused