“Räägime asjast”: EKRE saavutas võimuläbirääkimistel palju nii abortide piiramise kui piirivalve osas

Saates “Räägime asjast” võtsid saatejuhid Mart ja Martin Helme esmalt luubi alla koalitsiooniläbirääkimised.

Martin Helme sõnul on nädala jooksul käsitletud hulk teemasid, kuid pealtnäha ümmargused sõnastused ei tähenda mingit umbmäärasust tegelikes kokkulepetes. Kolme erakonna programmid vaieldakse punkt-punkti haaval läbi, et saada aru, mida läbirääkimiste partner on mõelnud ja et võimalikud erimeelsused sõnastuses ei hakkaks hiljem valitsuse töö halvama.

Mart Helme ütles, et kolmepoolsed kokkulepped on poliitiline deklaratsioon selles, mida kolm erakonda hakkavad koos tegema, mitte “sobing”, nagu peavoolumeedia on pahatahtlikult väitnud.

Eraldi võtsid saatejuhid ette sõjaväelise piirivalve taastamise, mida meedia on käsitlenud kui EKRE kaotust või järeleandmist, kuigi reaalsuses tähendab see piirivalvet praegusest erineval kujul. “Piirivalve hakkab edaspidi PPA-s olema eraldi struktuur koos omaette rahastusega ja kriisivõimekuse reserviga,” selgitas Martin Helme. Sotsist siseminister Katri Raik aga rääkis sellest saavutusest justkui “soinistumise” algusest, kus EKRE ei saavat midagi, vaid loobuvat, mis on täiesti vale. Mart Helme lisas, et piirivalve hakkab hoopiski suursaartel kaitsefunktsioone endale võtma.

Helmed rääkisid ka sellest, et iga osapool võtab igas voorus kaasa oma eksperdid vastavas valdkonnas ja just nende vahel toimuvad suuremad vaidlused, sest spetsialistid lähevad detailidesse, kuid see harib ühtlasi kõiki osapooli.

Lüüasaamisena on meedia kujutanud ka aborditeemat. Martin Helme sõnul valetavad oponendid juba selles, nagu tahaks EKRE abordid keelustada – tegelikult nõudis erakond tavaliste abortide riikliku rahastamise lõpetamist ja suuremat nõustamise mahtu. Riikliku rahastamise kaotamist küll ei saavutatud, kuid nõustamise suurendamist küll.

“Meie eesmärgiks on vähendada abortide arvu ja suurendada elussündide oma,” lausus Martin Helme, kelle sõnul olid alles hiljuti ajad, mil aastas tehti 10 000-15 000 aborti aastas, nüüd on see arv vähenenud 5000-6000-le. “Tegelikult ei taha keegi ju aborti teha, selle otsuse tingivad hirm tuleviku ees, rahamured ja palju muud – meie tahame suurendada riigipoolset abi, et soovitaks laps alles jätta. See, et me piirame abortide tegemise kergekäelisust ja aitame neid, kes tahaksid sünnitada, on tohutu saavutus, mitte allaandmine!”

Mart Helme lisas, et iga abort on tapetud inimene ja seda tõde on ka Eestis vaiba alla pühitud. “Seda saab ka ekraanidelt näha, et loode emaüsas on elu tema sees, tema laps – me tahame abordiküsimuse viia emotsionaalselt teisele tasemele, “ütles Mart Helme. “See, et me ei suutnud kõike saavutada, pole sedavõrd oluline, vaid suur võit on see, et me saime üldse abortide vastu midagi ära teha – kas oleks targem, kui me oleks välja jalutanud, ja asemele oleks tulnud Reformierakond, kes selles küsimus üldse midagi teha ei kavatse?”

Helmed rääkisid ka sellest, kuidas USA-s on elujaatav võitlus abortide vastu võitnud avaliku vaidluse. Abordipooldajatel on tugev positsioon migrantide ülekaaluga osariikides nagu California ja New York; aborte teevad peamiselt mitte-valged, keda on selles statistikas ebanormaalselt suur protsent, nagu ka Eestis mitte-eestlastel.