Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Räägime asjast”: EKRE sai enam-vähem soovitud tulemuse, kuid valimiste korraldus logises

-
10.03.2019
riigikogu valimised on selleks korraks läbi.
© Tiit Tamme/Õhtuleht

Pühapäevases saates “Räägime asjast” oli Mart ja Martin Helme peateemaks muidugi Riigikogu valimiste tulemus.

Mart Helme ütles, et EKRE tulemus teda ei üllatanud – erakond arvestaski, et kui hääli massiliselt ei varastata, siis 17-20 saadikukohta tuleb kätte. “Korra näitas isegi meile 20 kohta, aga häälte loksumise käigus jäi alles 19 – see on peaaegu kolm korda rohkem kui meil seni oli, nii et oleme rahul,” lausus ta. “Aga see tulemus tuli ränga tööga ja loorberitele me puhkama ei jää, töö jätkub, et meilt edu ei varastataks või me ise seda maha ei mängiks.”

Ka Martin Helmet EKRE edu ei üllatanud, kuigi südames loodeti üle 20 koha – paraku mindi valimiskampaanias ikkagi vastutuult ja ülesmäge. Valimiseelsele EKRE-vastasusele aga järgnes pärast valimisi teine laine libauudiseid ja ärategemisi. Jutt on näiteks Narva häälte ülelugemisest, kus EKRE-lt võeti 700 häält – see näitab, et linnas tegeldi tõsiste pettustega, sest järjekorranumbri arvamine häälte arvuks pidanuks samal õhtul välja paistma.

“Valimisteenistus ei kontrollinud olukorda Narvas, mis on muutunud omaette vürstiriigiks ja kus valitsuse mõju on üha kahanenud,” märkis Mart Helme. Martin Helme lisas, et täpselt sama kontrollimatus oli ka eestikeelses Põltsamaa vallas. “Vald keeldus EKRE esindajaid valimiskomisjoni nimetamast ja ka valimisteenistus keeldus formaalsetel ettekäänetel meie vastavasisulist kaebust üldse menetlemast,” kirjeldas ta.

Narvas aga oli lugu nii, et hääled saadeti juba keskvalimiskomisjoni ära ja järgmisel päeval teatati, et osa hääli olevat valesti arvestatud. Selle peale tuli kohe ERR-i libauudis, et EKRE kaotab ühe mandaadi, kuigi erakond sealt ringkonnamandaati ei saanudki, ja Riho Breivel pääses parlamenti tänu kõrgele kohale üldnimekirjas, ja kompensatsioonimandaadiga. Selgituseks, et kompensatsioonikohad tulevad 0,… protsentide kuhjumisest üheks täiskohaks ja väljajäänute arvelt.

Mujal aga kogus EKRE palju ringkonnamandaate ja sai ka neli kompensatsioonimandaati. Siinkohal selgitas Martin Helme, et näiteks Ruuben Kaalep pääses parlamenti kompensatsioonimandaadiga tänu kohale üldnimekirjas, mitte Tartu ringkonnamandaadiga.

Mart Helme täpsustas, et Ruuben Kaalepi hääletasid ringkonna nimekirjas etteotsa just tartlased ise, kuid erakonna juhatus seadis häälte korjamiseks esimeseks Jaak Valge, Kaalep nihkus teisele kohale ja Indrek Särg kolmandale. Seega polnud Kaalepi pääsemine Riigikogusse üldsegi mitte Indrek Särje arvelt, vaid tulenevalt kohast üldnimekirjas.

Saatejuhid tõid meeldiva arenguna välja selle, et sotsid põrusid ja neile kujunes valimisõhtu eriti kibedaks. Näiteks Indrek Saar vilkus kogu aeg sisse ja välja, saades lõpuks siiski sisse; Rainer Vakra, Eiki Nestor ja Marju Lauristin ei saanud piisavalt hääli ja ka Indrek Tarand põrus. Nestor ei tundu aga Helmede tähelepanekut mööda väljajäämisest eriti löödud olevat, sest tema on parlamendis olnud juba Ülemnõukogu aegadest ja on endale eripensionid välja teeninud.

Indrek Tarandi kohta märkis Mart Helme, et too ei teinudki Pärnumaal mingit kampaaniat – talle olevat alandav pastakaid jagada. “Kui sa ei tulegi välja, et rahvaga vestelda ja oma seisukohti selgitada, siis põrudki!” lisas ta. EKRE aga oli üle Eesti väljas viimaste päevadeni. Reformierakondlased ilmusid näiteks välja alles viimasel nädalal.

Martin Helme osutas Elurikkuse erakonna ja roheliste kesisele tulemusele, mis näitas, et ainult keskkonnateema ja eriti metsade kaitsmisega kaugele ei jõuta – see on küll paljudele oluline, kuid siiski mitte valimiste läbiv teema. Mis aga puutub Eesti 200-sse, siis neile ei mõjunud halvasti mitte ainult Hartlebi lapsevankrirünnak ja vastandavad plakatid – hävitavalt mõjus see, et nad tutvustasid tundmatuid tehnokraate spetsialistidena, kes päästavad majanduse.

Saatejuhid tõdesid, et kuigi inimestele meeldivad sportlased ja näitlejad ja nad sõimavad poliitikuid, antakse hääled ikkagi professionaalsetele poliitikutele – teised võivad olla ülikompetentsed omal alal, aga poliitikas nad põruvad. Seda näitas ka Vabaerakonna allakäik, kus oli koos palju toredaid inimesi erinevatest valdkondadest, kuid hakkama nad ikkagi ei saanud.