“Räägime asjast II”: Venemaa vastureageering rünnakule Süürias võib tulla ka Baltikumis

Süüria sõdaSüüria sõda

Pühapäevases saates “Räägime asjast” arutlesid saatejuht Mart Helme ning telefonitsi ka Martin Helme ja sõjandusekspert Leo Kunnas sel nädalal Süürias ümber toimunu üle.

Mart Helme sõnul on see sõda meile näiliselt kauge, kuid kuna asjasse on segatud ka idanaaber, kes võib vastuseks korraldada kättemaksuaktsioone, siis peab ka Eesti valvas olema.

Leo Kunnas pidas positiivseteks momentideks seda, et USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegid rünnaku üheskoos, kuid nad ei rünnanud otseselt Vene vägesid, ja need omakorda ei üritanud ründajate rakette alla lasta ega tulistada platvorme, kust need lendu lasti. Mõlemad pooled hoidsid ära olukorra eskaleerumise.

Martin Helme märkis, et venelastelt kardeti uuemate õhutõrjesüsteemide katsetamist Lääne rakettide tabamisel, kuid neid süsteeme ei kasutatud – võimalik, et lisaks kõigele muule kardeti näidata nende võimalikku ebaefektiivsust, mis muudaks nende müügi raskeks. “Tasakaal Süürias ei muutunud, Assadile ei tekitatud suurt kahju ja ta ilmselt jätkab oma vastaste materdamist, pääsedes karistuseta,” nentis Helme, lisades, et rünnata tulnuks hoopis riigi juhtkonda.

Leo Kunnas ütles, et üks asi on see, mida räägivad Trump ja Putin, teine asi aga on sõjaväelaste suhtumine – poliitikutel on sageli mängus oma näo säilitamine. Ta tõi võrdluse I maailmasõjaga, kus suurriigid tegelikult sõda ei tahtnud, kuid nende väiksemad liitlased eskaleerisid kriisi maailmasõjaks. Suured sõjad aga hakkavad tema arvates inimkonna mälust kustuma ja see on ohtlik.

Osa koalitsiooni rakette lasti väidetavalt alla, kuid Mart Helme hinnangul ameeriklased ilmselt sellega ka arvestasid. Leo Kunnase teada on Süürial vanad Vene õhutõrje raketisüsteemid, mis pole mõeldud mitte tiibrakettide, vaid lennukite vastu, pealegi tuli rünnak lõunast, venelased, kes võinuks sekkuda, aga asuvad Süüria põhjaosas. Venemaa pole oma uusimat S-500 raketisüsteemi taktikaliste rakettide vastu veel katsetanud.

“Selline sõjapidamise viis on kallis – laevadelt lastav Tomahawk maksab 1,8 miljonit dollarit, lennukilt lastav 1,3 miljonit, eurotiibrakett alla miljoni, ja kui lasta sada raketti, siis nii sõda kaua ei pea,” seletas Kunnas, kuid Mart Helme arvas, et ega rakette ladudesse ei toodetagi.
Mart Helme nimetas liitlaste õhulööki hambutuks, sest väiteid Süüria keemiarelvade hävitamisest ei saa tõsiselt võtta. Leo Kunnas lisas, et Süürias midagi ei muutu ja pole välistatud, et Assad kasutab uuesti keemiarelva, kuigi see talle tulu ei too.

Martin Helme seevastu arvas, et Assad sai keemiarünnakust kasu, tema kalkulatsioon oli küüniline, sest pärast keemiarelva kasutamist jättis opositsiooni kõnealuse linna, mis oli diktaatorile juba pikka aega pinnuks silmas, sootuks maha. “Lääne vastulöök selle eest oli nõrk,” märkis ta. “Süüria keemiarelva laborid on ilmselt hajutatud, relv ise primitiivne, tema mõju on pigem psühholoogiline.”

Leo Kunnase teada on Süürias keemiarelva kasutataud umbes 50 korda, kuid pole teada, kas see on alati Assad olnud. Martin Helme hinnangul on venelaste ja Lääne laupkokkupõrke oht hetkel möödas ja kui Venemaa korraldabki vastusigaduse, ei saa see põhjalik olla. Mart Helme sõnul on kahe kohana välja pakutud Ukrainat ja Baltimaid, viimases hübriidsõja näol ja viienda kolonni abiga, et vaadata, kas NATO hakkab ikka viiendat paragrahvi meie pärast rakendama.

Martin Helme hinnangul on sellise venelaste sigaduse oht võimalik Eestis, mitte aga Lätis ja Leedus. “Eestis on kõige venemeelsem valitsus, kes püüdis isegi küüditatute mälestuse teotamise aegu venelasi mitte ärritada,” põhjendas ta. Seetõttu on just Eestis võimalik näha, kas hübriidsõja korral jookseb vasakvalitsus Läänelt abi paluma ja kas sealt ikka seda antakse, kui tegu on sisekonfliktiga.

Eraldi jutuks oli ka venelaste ärajäänud raketikatsetus Läänemerel ja Mart Helme hinnagul üritavad venelased sõja korral Läänemere nii maalt, õhust kui merelt lukku panna, hõivates ka Hiiumaa ja Sõrve poolsaare, hoidmaks õhuruumi enda käes, et NATO ei saaks lennukitega Eestisse abi tuua.

Mis aga puutub Süüriasse, siis vestluskaaslaste hinnangul pole venelastel põhjust Assadi ohverdada, sest nad on panustanud võitjale ja seda Süüria diktaator hetkel ka on. Suurbritannial ja Prantsusmaal puuduvad suuremaks sõjaks nii jõud kui ka tahe, USA-l küll jõudu on, kuid Trumpi soov väed välja viia on endiselt nõus. Leo Kunnase sõnul jätkub Lähis-Idas vastasseis šiiiitide ja sunniitide ning nende suuremate toetajate vahel ning uue kokkupõrke oht jääb alles.

Kommentaarid