“Räägime asjast”: inimesed jääksid Eestisse, kui pagulaste asemel tegeletaks palgalõhega

Tre ja Pereraadio saates “Räägime asjast” kõnelesid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ja partei aseesimehed Henn Põlluaas ning Martin Helme üle-euroopalisest algatusest Palgaliit, millega Eesti erakondadest liitus ainult Konservatiivne Rahvaerakond. Palgaliidu liikumise algatas Ungari erakond Jobik. Üleskutsega “Võrdse töö eest võrdne palk!” on ühinenud Euroopa Liidu seitsmes liikmesriigis tegutsevad erakonnad.

Palgaliidu pöördumise ja allkirjade kogumise mõte on selles, et juhtida Euroopa Komisjoni (EK) ehk nn Euroopa valitsuse tähelepanu sellele, et 2004. aastal liitunud euroliidu liikmesriikidest on viimase kümnendi jooksul rännanud välja miljoneid inimesi. Seda eelkõige seetõttu, et Lääne- ja Põhja-Euroopas on võimalik teenida sama töö eest kõrgemat palka. “”Palgaliit” soovib, et Euroopa Komisjon töötaks välja ettepanekud ja meetmed, kuidas vähendada nn uute ja vanade euroliidu liikmesriikide vahelist palgalõhet.

“Kõige parem on meie inimestel ikkagi elada ja töötada kodumaal ja koolitada oma lapsi eestikeelses koolis ning saada Eestis korralikku ja inimväärset palka. Palgaliidu üleskutse eesmärk ongi öelda Euroopa Komisjonile, et nad peaksid ka majanduskeskkonna ja tootlikkuse ühtlustamiseks kõigis liikmesriikides midagi ette võtma. Praegu töötavad vanad EL-i riigid meie suhtes sisuliselt kvaliteetse tööjõu migratsioonipumbana, kusjuures Eestis käib pidevalt jutt, et meil ei ole kusagilt võtta oskuste ja töötahtega inimesi. Tõsi, ma ei usu muidugi eriti, et Euroopa Komisjon neid kümneid ja sadu tuhandeid allkirju ja võrdse palga nõudmist miskiks peab. Nad on ennegi erinevaid üleskutseid tuimalt ignoreerinud,” on Martin Helme pessimistlik.

“Kui kõikvõimalikel muudel juhtudel jutlustab Euroopa Komisjon meile solidaarsusest ja igakülgsest panustamise vajadusest, siis seda, et Eestist, aga ka teistest Balti riikidest on kümne aastaga Soome, Suurbritanniasse ja mujalegi välja rännanud sajad tuhanded tööjõus inimesed, sest oma kodumaal on palgad nii armetud, Euroopa Komisjoni ei huvita. Solidaarsus on seni olnud ainult ühepoolne: sellest räägitakse siis, kui meil on jälle vaja vastu võtta pagulasi või maksta euroliidu kassasse rohkem raha. Idapoolne sisseränne on ammugi muutunud nii massiliseks, et sellega tegeleb nii kaitsepolitsei kui ka kõik teised Eesti julgeolekuasutused. “Aga samal ajal rändavad meie oma inimesed Eestist minema, sest palk on võrreldes mõne teise EL-i riigiga nii väike, et Eestis ei ole mõtet end teostada,” lisas riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme.

EKRE aseesimees Henn Põlluaas nentis, et Eestist ega ühestki teisest 2004. aastal liitunud Euroopa Liidu liikmesriigist ei saa kunagi sama jõukaid riike, kui siit tööealised, tublid ja oskustega inimesed aina lahkuvad. “Sel juhul ei aita enam ka innovatsioon ega tööprotsesside lõpmatu automatiseerimine, sest ka nutikate lahenduste väljatöötamiseks on vaja tarku inimesi. Samal ajal on Eestisse pidevalt suurenenud idapoolne migratsioon nii Venemaalt kui Ukrainast, mis omakorda tähendab ohtu Eesti julgeolekule,” märkis riigikogu väliskomisjoni liige.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) algatas leheküljel www.palgaliit.eu allkirjakampaania „Võrdse töö eest võrdne palk!”, mille eesmärk on survestada Euroopa Liidu juhtorganeid tegelema majandusliku ebavõrdsuse vähendamisega kõigis liikmesriikides ja pidurdada väljarännet Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest.

Allkirjakampaania on esimene omataoline koostööprojekt Ida- ja Kesk-Euroopa rahvuslike ja parempoolsete erakondade vahel, et koguda kõigist liikmesriikidest kodanikuinitsiatiivi korras kokku miljon allkirja petitsioonile. Eestist on kavas koguda 4500 allkirja. Petitsiooni, mis esitatakse Euroopa Komisjonile, algatasid kaheksa riigi – Eesti, Läti, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia – erakondade esindajad. Ühise petitsiooni eesmärk anda Brüsselile selge signaal, et sissetulekute ühtlustamisega tuleb tegelda kogu Euroopa Liidus.

Allkirju kogutakse lehekülje www.palgaliit.eu kaudu kuni 2018. aasta 22. maini. Pärast seda antakse petitsioon rahvaalgatuse korras üle Euroopa Komisjonile.