14.10.2018
IT-firmad sekkuvad jõuliselt poliitikasse, mis annab neile tagasilööke börsil.
Saate “Räägime asjast” välispoliitilises osas rääkisid Mart ja Martin Helme börsikorrektsioonist ehk sellest, kuidas Brett Kavanaugh ametissemääramise järel kukkusid börsid.
USA-s kukkusid IT-firmade Facebook, Google ja Amazon aktsiad keskmiselt 4%. Kui avanesid Aasia börsid, oli kukkumine juba suurem, ja see jätkus Euroopas. Martin Helme sõnul on börsid ülehinnatud, täpsemini selle teatud sektorid. “Ameerika, Briti, Euroopa ja Jaapani keskpangad on raha juurde võlunud, tekitanud likviidsust, raha otsis katet, läks börsile, kus aktsiad on rekordiliselt üle hinnatud ja õhku täis, eriti IT-sektoris, kus pole ei turulootust ega turulaiendust,” selgitas Martin Helme.
Mart Helme rääkis, et eelmise kriisi eel otsis raha katet tooraines, eriti naftas ja kullas, mis on reaalsed asjad, aga ka neil on limiit. Ka kinnisvaraturus pole reaalset raha. Masu hävitas rikkust, sest investeerimisportfellidest raha lihtsalt kadus. Nüüd otsis raha uut katteallikat virtuaalmaailmast, aga seegi pole reaalne raha.
“Facebooki ja Google arengul on ka lagi – aktsiahinna tootlikkus pole suhtes reaalse hinnaga, see ei too tulu tagasi,” selgitas Martin Helme. Mart Helme lisas, et Facebookis on tarbimine tsensuuri tõttu langenud. Martini sõnul aga tegi näiteks Google USA valimiskampaania ajal manipulatsioone nii, et tema loodud algoritmid varjasid ühtesid otsingusõnu, näiteks “Trump”, ja tõstsid teisi ette (Clinton).
Mart Helme sõnul on ka Wikipedias artiklite all olevad lisalugemise soovitused sinna pannud Google, mitte postitajad, ja sageli on need ideoloogiliselt suunavad. Martin Helme rääkis aga ühest leedukast, kes ei suutnud Facebookist tema nime sisse lüües teda kuidagi kätte saada – ilmselt töötab sealgi mingi algoritm.
Aktsiaturgudest on Mart Helme sõnul kirjutanud ka Peeter Koppel, kelle hinnangul on IT-hiidude aktsiad üle hinnatud ja raha voolab teistesse valdkondadesse, sealhulgas Ameerika võlakirjadesse, kus tulu on hakanud tõusma Föderaalreserv poliitika tõttu, mis näeb ette normaalsete intresside taastamist seniste null- või negatiivsete intresside asemel.
Martin Helme kritiseeris Eestis võimupoliitikuid, kes arvavad, et laenu ei tohi võtta, mis aga on reaalsuses kuritegelik soovitus, sest laenamine on pikka aega odav olnud. Raha pangas hoides kahaneb see intressituluta. Ameeriklased on normaalsete intressidega majanduse käima pannud ja see kuumeneb juba üle, sest jõukusega kaasnev tarbimine kergitab hindu ja see kergitab omakorda ka intresse. Ameerika on pöördunud tagasi normaalsusesse, aga see on valuline neile, kes on aastaid niisama raha saanud, ning alati hakkab keegi selle peale karjuma.
“Tramponoomika töötab, meie kopeerime selle ja see viib meie majanduse kiiresti edasi,” lubas Mart Helme.