“Räägime asjast”: jutud Eesti mainekaost on jama – Euroopal on praegu endagagi tegemist!

Kuni me oma vabadustahet hoiame, ei riku Eesti mainet miski.

Saate “Räägime asjast” teises osas rääkisid Mart Helme ja Urmas Reitelmann olukorrast Euroopa enne europarlamendi valimisi.

Mart Helme täpsustas, et palju kõneainet tekitanud Marine Le Peni visiidil Eestisse polnud mingit pistmist valitsusega. “Ma kohtusin külalistega erakonna esimehena, mitte siseministrina ja lõuna rahastas erakond, seega pole õige opositsiooni väide, et kaks ministrit kohtusid Le Peniga,” selgitas ta. “Oma lastega kohtun ma isa ja lastelastega vanaisana, mitte ministrina.”

Mart Helme kritiseeris teravalt opositsiooni, kes väidab, nagu kisuks EKRE Eesti mainet all, kuigi vastasrind teeb seda ise valeinfot levitades. Saatejuht rääkis, kuidas Brüsseli lennujaamast talle helistanud Martin Helme jutustas, kui alusetud ja pahatahtlikud on jutud Eesti rikutud mainest – Eestis toimuv ei huvita Brüsselis eriti kedagi, eriti europarlamendi valimiste eel. Eesti rahandusminister võeti vastu normaalselt, suruti tema kätt ja koheldi igati võrdse partnerina, ning kellelgil polnud seda nägugi, et miski ei meeldi.

Urmas Reitelmann selgitas pildi avardamiseks, et tänases EP-s on rahvuslased laiali 3-4 fraktsioonis ja nüüd on saadud aru, et see pole piisavalt jätkusuutlik. Nii käiski Le Pen Euroopa-turneel, mis ulatus ka Eestisse ning Matteo Salvini külastas Poolat – nad ei kohtu kusagil valitsusliikmetega, vaid ennekõike erakondade esindajatega, kuid need asjad aetakse liberaalide poolt pahatahtlikult segi.

“Kui rahvuslased suudavad konsolideeruda, siis suudavad nad tänast euroeliiti pidurdada ja neile kaikaid kodaratesse pilduda – need käsuliinid ja see toiduahel, mis on juba aastaid paigas, nende aeg on vääramatult läbi ja see tekitab Brüsselis paanikat. See on nii ka riigiti, ja mitte ainult Eestis, vaid ka Rootsis ja Saksamaal ja seepärast meid nii raevunult rünnataksegi,” selgitas Urmas Reitelmann.

Mart Helme sõnul on hetkel umbes 15 riigist rahvuslased sellesse rahvusriikides fraktsiooni tulemas ja tõenäoliselt saadakse suuruselt teiseks fraktsiooniks, kuigi reaalne on ka tõusta esimeseks. Igal juhul saab neil olema suur võimalus nii Euroopa Komisjoni paikapanekuks, kust sotsialistid ja liberaalid on siiani konservatiive eemal suutnud hoida – praegu tekib see šanss ning see ajab vastasrinna paanikasse.

Konservatiividel on võimalus ka ümber teha EL-i eelarve, mis tähendab, et sakslaste ja prantslaste kaukasse hakkab jõudma vähem raha. Sakslased maksavad küll rohkem ka ühiskassasse, kuid nad on korraldanud nii, et see raha jõuab lõpuks ikkagi tagasi nendeni.

Eesti saadik EP-s ja rahvusriikide fraktsioonis hakkab aitama Euroopa föderaliseerimist pidurdada. Seepärast kutsubki Mart Helme EKRE kandidaatide poolt hääletama. “Pole tähtis, kellele te meie nimekirjast hääle annate – meie inimesed, kes Euroopa Parlamenti lähevad, on kõik võimelised seal head tööd tegema,” lausus Mart Helme.

Urmas Reitelmann tõi välja huvitava võrdluse – nimelt võrdlesid soomlased oma fiskaalpoliitikat Rootsi omaga, kus on oma valuuta. Käsitledes laekumisi ja majandusseisu ning võttes aluseks Rootsi majandusmudeli, arvutasid nad välja, et kaotavad eurot kasutades aastas 50 miljardit eurot, milles poole saaksid nad otseselt oma sotsiaalvajadusteks kasutada. Eurost on sanud sisuliselt Saksa raha ja sakslased piltlikult öeldes suplevad teiste EL-i liikmesriikide arvel selles. Samas aga on edukad majandused neil riikidel, kes kasutavad oma raha – Suurbritannial, Taanil, Rootsil ja Poolal.

Mart Helme meenutas, kuidas ta käis Poolal 1990. aastatel, mil seal valitses tohutu vaesus – ja 2010. aasta paiku seal käies ei tundnud ta riiki enam ära – Poola on teinud oma zloti toel tohutu arengu, tõelise tiigrihüppe, ehitatakse nii maal kui linnades, ka kaugemates kolgastes. “Meil seevastu on kõik maha mängitud ja selles kollapsis on süüdi vaid Reformierakond,” selgitas ta.

“Poola prioriteediks on kogu riik ja nad jaotavad ressursid terve maa peale, mitte nagu meil, kus esiplaanile seatakse Tallinn ja suurobjektid, nagu näiteks Rail Baltic – poolakatel on see 144-st objektist 142. kohal ja nad ei kavatsegi selle peale palju raha raisata,” rääkis Urmas Reitelmann.

“Meil müüakse praegu Tallinn-Helsingi tunnelit, nagu toodaks selle kaudu selle kaudu kogu Arktika läbi Eesti Saksamaale,” kirjeldas Mart Helme. “Tegelikult on see hiinlaste projekt, millega tahetakse Soome ja Baltimaad enda kontrolli alla võtta – hiinlastel on vaja oma katteta rahainvesteerida reaalmajandusse ja nad otsivad väärtusi, mille alla see panna.”

Urmas Reitelmann lisas, et hiinlased ei mõtle ainult 10-20, vaid saja aasta peale ette.

Kommentaarid