“Räägime asjast”: kartellierakondade ärganud soov kaitsta eesti keelt on mõeldud venestamise varjamiseks

Saates “Räägime asjast” rääkisid Mart ja Martin Helme sellest, kuidas keskerakondlik valitsus on Isamaa ja sotside silmakirjalikul toetusel asunud eesti keele küsimust üles tõstma, kuigi ise on senini paaniliselt edendanud just vene keele positsiooni, ja seda eesti keele arvelt.

Kuna nüüd, valimiste eel, on karta eesti rahva vihast vastuseisu, räägivad kõik kartellierakonnad uuesti libekeelselt eesti keele kaitsest.

Martin Helme meenutas Jürgen Ligi sel nädalal esitatud vastavasisulist eelnõu. “Jürgen, kus sa oli siis, kui sa olid haridusminister, miks sa ei tulnud siis selle eelnõuga välja – ise olete olnud 17 aastat valitsuses,” küsis ta.

Mart Helme sõnul on RE ja IRL-i poolt olnud ametis viis haridusministrit – kes takistas neid varem eesti keelt kaitsmast? Kuna neist pole asja olnud, tuleb see asi nüüd EKRE-l ette võtta. Helme lisas, et kuna keel on eestluse alussammas, siis kasutab ka Isamaa seda küsimust süvariigi soovitusel oma laguneva toetajaskonna kooshoidmiseks.

Martin Helme ütles, et kartellierakonnad on rahvusküsimuse ja keeleküsimuse enda jaoks lahti sidunud. Paljud eestlased on pandud rahvust häbenema, eesti keelt aga tahetakse õpetada kõigile eestimaalastele, et saaks öelda – kui võõrad ka seda räägivad, siis polevat keelele enam ohtu – nii aga hävitatakse nii keel kui rahvus.

Mart Helme sõnul on nii Saksamaal kui Prantsusmaal palju võõraid, kes räägivad selle riigi keelt, aga sõidavad ikkagi kaubikutega rahva sekka ja pussitavad – keelt osates vihatakse ikkagi selle põliseid rääkijaid. “Keeleoskus ei muuda inimesi lojaalsemaks, vastupidi, nad saavad õõnestada ka selles keelekeskkonnas,” hoiatas ta.

Martin Helme sõnul ei peaks eestlane tegelikult ühtegi võõrkeelt oskama, sest Eesti riigi mõte ongi selles, et eestlane saaks igas paigas oma keelega hakkama – see on rahvusriigi osa. Mart Helme aga tõstatas valusa küsimuse – paljud eestlased ise on asunud vene keelt allaheitlikult hädavajalikuks pidama. Ta rääkis loo eesti arstist, kes tahab ära minna Soome, sest eestlastest kolleegid nõuavad talt vene keele oskust – ta õpib pigem selgeks soome keele, kui omal maal peale surutava vene keele. “Integratsiooni tehakse ainult eestlaste peal,” nentis Martin Helme, kes rääkis ka sellest, kuidas Swedbanki ei võeta samuti tööle eestlasi, kes vene keelt ei räägi.

Mart Helme lubas, et EKRE võimule tulles täiendatakse keeleseadust ja antakse keeleinspektsioonile suuremad volitused, et eesti keele diskrimineerimine lõpetada. Tema sõnul tuleb vene lastele juba algusest peale eesti keelt õpetama hakata, sest nii saavad nad riigikeele alguse suhu, ja saavad siis lihtsamalt üle minna eestikeelsele õppele.

“Venelasel ei pea Eestis mitte sellepärast halb olema, et ta on venelane, vaid seetõttu, kui ta ei oska eesti keelt,” seletas Martin Helme. “Kõige hullem on kahesuunaline keelekümblus, kus eestlased tahetakse loksutada venekeelsesse keskkonda – Tallinnasse ja Põhja-Eestisse tahetakse luua olukorda, kus vene keel oleks möödapääsmatu. Sellise keelekümblusega karistatakse hoopis eesti lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid.”

Mart Helme sõnul ei tee Keskerakond praegu ühtegi reaalse kattega asja eesti keele kaitseks, vaid erakond on muutunud Lasnamäe osakonna pikenduseks. Martin Helme tuletas meelde kodakondsusseaduse eelnõu, mis lihtsustaks eesti keele õpetamist kodakondsuse taotlejatele – see oli üks vähestest eelnõudest, mis tõesti kaitses eesti keele positsiooni, EKRE saadikud hääletasid riigimehelikult poolt, kuid Reformierakonna inimesed käisid soovitamas, et seda ei tehtaks, vaatamaks, kas valitsus saab hääled kokku.

Samas viitas Jüri Ratas hiljem sellele kui valitsuse toetamisele, nagu teeb ta ka paljude teistest hääletustest rääkides, mis justkui toetavat teda. Mart Helme sõnul pole valitsus opositsiooni toetust kuidagi ära teeninud, nemad lihtsalt ei taha enne valimisi uut valitsust, kuid mõne ministri kukutamisega tahetakse Ratase seltskond siiski paika panna.

Veel rääkisid Helmed lagunevast Vabaerakonnast, kes ei osanud oma demokraatiapaketti ära kasutada ja kust joostakse ilmselt nii sotsidesse kui ka Isamaasse, mida teeb ilmselt ka Andres Herkel, seda suurelise vihjega, nagu oleks too erakond muutunud. Vabaerakonna vältimatu lagunemise järel jääb EKRE viimaseks rahvahääletuste taastamise mõtte edendajaks.