“Räägime asjast”: kartellipoliitikutel polnud tahet eesti keelt keeleseaduse karmistamisega kaitsta

Saate “Räägime asjast” viimase küsimusena arutlesid Mart ja Martin Helme eesti keele positsioonide tahtliku nõrgendamise üle kartellierakondade poolt.

Nimelt oli möödunud nädalal arutlusel keeleseaduse jõustamise eelnõu, mis oleks seaduse rikkumise eest tehtavate trahvide ülemmäära tõstnud kümme korda ehk 640 eurolt 6400 eurole. Kuigi eelnõule olid oma allkirja andnud kõigi fraktsioonide inimesed, kukutasid Keskerakond ja sotsid selle läbi. Reformierakond, kes väidab ennast eesti keelt kaitsvat, järgis oma tavalist taktikat, kus neid pole saalis hääletuse ajal saalis või nad ei hääleta, ning Isamaa(line) (j)õud oli mõistagi samuti valdavalt vastu.

“Keeleinspektsioon on niigi hambutu ja ikkagi ei tulda eesti keelele appi,” kritiseeris Martin Helme kartellipoliitikuid. “Keskerakonna ja sotside poolt seda ei oodanudki, aga RE ja Isamaa poolt oleks küll seda lootnud.”

Mart Helme lisas, et sanktsioone keeleseaduse rikkujate vastu ei rakendata nüüdki võimaluste kohaselt. “Oli eelnõu, aga puudus poliitiline konsensus ja tahe eesti keelt kaitsta,” kommenteeris ta hääletust. Hiljem oli ta küsinud kartellierakondade saadikutelt, miks nad poolt ei olnud, ja reformikad olid öelnud, et ei julgenud. “Reformierakond oli 17 aastat valitsuses, Ligi on haridusminister, mitte lillegi ei liigutatud eesti keele kaitseks ja nüüdki hoiavad nad kõrvale,” pahandas ta. Jürgen Ligi kohta ütles ta eraldi, et too on juba kaotanud võime reaalsusest aru saada, kuid väidab endiselt, et nemad olevat ainsad, kes midagi tegevat.

Helmed rääkisid ka sellest, kuidas praegu oleks vaja tuhandeid eesti keele õpetajaid, lisaks ka pedagooge, kes õpetaks reaalaineid eesti keeles, samuti lasteaiakasvatajaid, aga neid lihtsalt pole – vanemad lähevad pensionile, noori aga peale ei tule. Kui nüüd EKRE räägib, et eestikeelne õpe on takerdunud õpetajate puudumisse, sõimatakse neid Kremli agentideks. Paraku on just kartellierakondade valitsedes jäetud täielikult kõrvale eestikeelse õpetajate kaadri loomine, mida poleks kunagi, ka täna, hilja ette võtta.

Martin Helme rääkis, et Tallinna 700-miljonilises eelarves on eesti keele õpetajate ettevalmistamise tarvis eraldatud vaid 11 000 eurot – eestikeelse hariduse jaoks ei peeta tähtsaks ei ettevalmistamist ega ressursside eraldamist. Keskerakond soovib kakskeelseid koole teha, et suruda eesti õpilased erakoolidesse ja panna vene keel riigikoolides võimutsema.

Mart Helme meenutas hiljutist külaskäiku Ida-Virumaale, kus neilt küsiti, et kas on hirmus tulla Jõhvisse, kus on valdavalt venekeelsed sildid. “Selgitasime, et ka Tallinn on neid täis, vene keel on kauplustes ja igal pool mujal, isegi pankades, esikohal,” rääkis ta.

Üldise taustana aga märkis Mart Helme, et EL-i “eliit”, nagu Macron, Timmermans, Juncker, Verhofsatdt ja teised renegaadid räägivadki rahvusluse väljajuurimisest ning nüüd on tulemas ka Marrakechi lepe, mis sunnib lisaks kolmele miljonile rändekriisiga saabunule veelgi miljoneid vastu võtma.