“Räägime asjast” Kert Kingost, Mart Järvikust, nõiajahist, ühe firma hävitamisest ja inimesi peedistavast justiitssüsteemist

Saates “Räägime asjast” võtsid saatejuhid Mart ja Martin Helme jutuks ka nädala palavaima teema ehk minister Kert Kingo taandumise.

Martin Helme ütles alustuseks, et erakond ei avaldanud ministrile survet, vaid selline vajadus kujunes olukorrast, kuhu Kert Kingo manööverdati või kuhu ta ise ennast manööverdas. Ehk siis seati ministrile lõks, kuhu too pahaaimamatult sisse jalutas. “Kert Kingo mõtles selles olukorras nagu jurist, mitte nagu poliitik,” resümeeris Martin Helme rünnakut Riigikogus, mida aruandev minister ei kandnud välja.

Mart Helme kritiseeris niinimetatud kehakeeleekspertide kaasamist, kes on tõsised asjad viinud esoteerilisele tasemele. Tema sõnul on puhas absurd ka meediasse ilmunud väide, nagu oleks Kingo vahetatud Perlingu vastu.

“Süvariik on raevus, sest me liigume lubatud suundades edasi, seda nii rahapesu uurimises, e-valimiste lahtiharutamises kui ka süvariigi nõrgestamises avalikus sektoris – nad üritavad meid nüüd hävitada. Meie teeme küll aeg-ajalt teatud kompromisse, aga liigume alati edasi,” märkis Mart Helme.

Martin Helme meenutas oma esinemist teles, kus saatejuht Andres Kuusk nõudis talt moraalset hinnangut Kert Kingo eksimustele, kuid tema vastas, et selle hinnangu andis minister tagasi astudes ise. Meedia aga algatas kampaania selle kohta, et Kert Kingo ei sobivat ka Riigikogusse.

“Kuidas saavad Riigikogusse kuuluda Taavi Rõivas oma valetamistega külmkapiskandaalis, Keit Pentus-Rosimannus Autorollo korruptsioonis või Kristen Michal kilekotiloos?” küsis Mart Helme seepeale ja Martin Helme lisas, et Michal rääkis oma leheloos pigem sellest, mis on neile lubatud ja teistele keelatud.

Mart Helme rääkis temani jõudnud infost selle kohta, kuidas teatud ajakirjanikele öeldakse toimetustes, et nende lugu olevat liiga EKRE-meelne – kuid liiga reformimeelset lugu pole toimetajate arvates kunagi.

Mõlemad erakonna juhtivtegelased möönsid, et õigusta kõiki Kert Kingo tegemisi, näiteks Jakko Väliga töölepingu sõlmimisel, mille puhul ta erakonnas nõu ei küsinud; samuti oleks ta pidanud järelpärimiste ajal lähtuma sellest, et kõik töösuhted on lõpetatud. Lisaks nenditi, et minister astus ametisse pisut vastumeelselt, sest ei pidanud seda oma valdkonnaks, kuid tollal oli see erakonna soov.

Küll aga ei lasknud meedia Kert Kingol päevagi teda ründamata töötada, uued sopalood olid pidevalt ootel. Näiteks levitas EPL/Delfi alles hiljuti libauudist, nagu oleks Hiina minister tühistanud kohtumise Kingoga – tegelikult tühistas too külaskäigu ajal kohtumised kõigi Eesti ministritega.

Rääkides sellest, et Kert Kingo olevat hoidunud välisreisidest, tuletas Mart Helme meelde, kuidas varasem minister Liisa Oviir kulutas poliitturismi peale kümneid tuhandeid, kuid tema visiitidest ei tulnud ei investeeringuid ega tellimusi, samas aga oli ta ametnikel jalust ära.

Nüüd on Oviir erakondade rahastamise järelvalve komisjoni eesotsas ning teeb poliitikat erakondi süüdistades. “ERJK nõuab kolmelt erakonnalt plaani, kuidas nad võlgadest lahti saavad, ähvardades muidu neid keelatud annetustena võtta – õigust midagi sellist nõuda komisjonil pole, nad on ise sellise õiguse välja mõelnud,” soovitab Martin Helme ERJK enda luubi alla võtta.

Naastes Kert Kingo juhtumi juurde nentis Martin Helme, et minister oli antud olukorras muutunud kaitstamatuks ja teda ametisse jättes oleks ta jäetud veel pikaks ajaks tümitatavaks, kusjuures oleks järgnenud ka umbusaldusavaldus. “Üht inimest oleks jätkuvalt ruineeritud, seetõttu otsustasime ta tule alt ära tuua,” lisas ta, täpsustades, et ka ministeeriumi juhtimine olnuks ministril juba võimatu.

Martin Helme nentis, et üks selle otsuse riskidest seisnes selles, et vastased said sellest innustust ja asusid järgmise ministri kallale, tuues ka Mart Järviku puhul ettekäändeks väidetava valetamise. Mart Helme soovitas “Pealtnägijal” ministri süüdistamise asemel ette võtta teema, et kas VTA ei täida mitte poliitilismajanduslikku tellimust.

Nimelt ei kontrollita Eesti-siseselt teisi kalatööstusi pooltki nii karmilt kui M.V.Wooli – see firma hakkas turul laienema ja astus paljudele varvastele, sealhulgas ka välisfirmadele. Mis aga puutub veterinaar- ja toiduametkondadesse, siis nende üle-euroopaline võrgustik on operatiivne ja haiguspuhangud tuvastatakse kiiresti – Eesti VTA on aga eiranud vähemalt kahel korral listeeriahoiatusi ja jätnud neile reageerimata.

Haigusanalüüsid aga maksab kinni firma, kelle toodangule neid tehakse – sel aastal on kõnealuses kalatööstuses tehtud neid üle tuhande, samas kui eelmisel aastal üle riigi alla 500. “See on ettevõtluse lõpetamine, mille maksab kinni firma ise,” ütles Martin Helme.

“Firma teenib Eestile raha ja minister peaks seda pealt vaatama, kuidas teda hävitatakse?” pahandas Mart Helme, kes kritiseris ka Jürgen Ligit, kes peab oma haldusalas korda loovat ministrit kurjategijaks.

Martin Helme meenutas Riigikontrolli auditit, mis näitas, kui halvad on asjad VTA-s. Minister Mart Järvik ütles tollal, et võitleb ameti kontrolli alla saamise nimel nimel, sest see ei tegutse kooskõlas reeglitega. VTA aga tegutseb jätkuvalt ebaseaduslike võtetega ja irvitab vaidlustavatele ettevõtetele näkku, sest teab, et neid kohtusse andes õigust nagunii ei saada.

Mart Helme lõpetas teema jutuga sellest, kuidas paljud inimesed pöörduvad tema poole kaebustega justiitssüsteemi peale, mis peedistab inimesi halastamatult, kusjuures prokuratuur algatab asju või keeldub neist täiesti oma suva järgi.