“Räägime asjast”: kliimaneutraalsus kavandataval kujul on kui sõjakommunism ja kliimavõitlus meenutab KGB rahastatud rahuliikumist

Saates “Räägime asjast” jutustas rahandusministrina töötav saatejuht Martin Helme ka EL-i rahandusministrite kokkusaamisest Helsingis.

Kohtumine oli Helme sõnul mitteametlikus formaadis ehk kindla päevakavata ja seal ei võetud vastu otsuseid. Töölaual aga olid kliimaneutraalsuse kavad ja energiamaksustamise direktiiv.

Prantsusmaa ja Saksamaa on pannud Euroopa Komisjoni oma huvides tööle, et tõsta miinimumaktsiisi määra kütustele, ja lisaks tahetakse maksuküsimuste aruteludes läbi suruda kvalifitseeritud häälteenamuse nõue ehk selle järgi poleks otsustamiseks enam vaja kõikide nõusolekut. Eesti sellega nõus pole.

“Kõigile on pandud peale tohutu press, et muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks, aga sellel on tohutu hind – Eestis tuleks lõpetada energeetika ja transport praegusel kujul ehk siis Eesti pannakse sisuliselt kinni,” rääkis Martin Helme, täpsustades, et transport peaks siis põhinema ainult elektril, energeetika taastuv- või tuumakütusel, põllumaad tuleb vähendada ja seisev maa metsastada.

Kulutused kliima päästmisele läheks Eestile maksma 17 miljardit ehk poole ühe aasta SKP-st ja pea poolteist riigieelarvet, mis tähendab piltlikult, et poolteist aastat praktiliselt mitte midagi ei toimuks ja me oleks muumia olekus. Need oleks lähiaastate kulud, mis annaks meiepoolse panuse võimalusse 2050. aastaks kliimaneutraalsus saavutada. Seejuures aga on Eesti osa CO-heites vaid 0,05% ja pole mingit tähtsust, kas me selles osaleme, sest keegi peale Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse mängudes kaasa ei tee.

Martin Helme sõnutsi tahavad ägedamad rohelised hakata lennu- ja laevaliiklust kõrgelt maksustama ja tavakütusel autosid keelustama, mis aga meenutab juba sõjakommunismi. “Ma näen kliimaliikumises paralleele KGB rahastatud rahuliikumisega möödunud sajandi 60-70. aastatel,” lausus minister. “Kliimameetmete raha 1,5 triljonit aga kavatsetakse koguda maksumaksjatelt.”

Martin Helme tõi välja väga olulise momendi: kliimavõitluse kõrvalt on jäetud täiesti tähelepanuta tegelik keskkonnakaitse, näiteks muldade erosioon ja muud inimtegevuse mõjutused. Lisaks on kliimavõitlus nii kahekeelne kui veel olla saab.

“Kütustele lisatav biolisand jätab veelgi suurema ökoloogilise jalajälje kui tavaline  diisel – nende lisanditega tõuseb kütusekulu ja sellega seoses ka CO heide, biokütuse tootmiseks aga hävitatakse metsa ja kurnatakse põllumaid,” kirjeldas Helme.

Saatejuhid rääkisid ka biolisanditega kütuse kehvast kvaliteedist ja selle kohustuslikuks muutmiseks on Eestis biogaasiga ettevalmistunud ainult üks kett, mille omanikud on eestlased – rahvusvahelised firmad plaanisid täiendava kulu kirjutada tarbijate kraesse. Eelnõu, mis võtab ettevõtjatel biokütuse taaga, on aga Eesti majandusele kindlasti kasulik.

Martin Helme sõnul on EL-i suurriikide poolt tugev surve, kuid ise pole nad muutusteks midagi teinud. “Küsisin kolleegidelt, et kas nad on kliimakulude osas arvutusi teinud, kui paljud neist on eelarvega nullis või plussis, et selleks kulutusi teha ja kui paljud on kliimaplaanidega juba praegu alustanud – ja mitte keegi pole veel midagi ette võtnud, kuid vinti keeratakse juba peale,” pahandas ta.

Mart Helme ennustas, et kui Euroopa Liit võtab kliimaneutraalsuse üksi ette, siis on see liidu lõpp, sest nad ei pea majanduskonkurentsis Hiina ja USA-ga vastu. “Kui see on globaalne väljakutse, siis miks piirdub see Euroopa Liiduga?” küsis ka Martin Helme.