“Räägime asjast”: kui 7 miljardit räägivad Eesti asjades kaasa, pole see demokraatia, vaid kaos

Saates “Räägime asjast” olid taas mikrofonide eest Mart ja Martin Helme ning eetris kõlamas ikka rahvuskonservatiivne analüüs poliitika telgitagustest.

Esimeseks teemaks oli valitsuskriis, millelt on nüüdseks tolm veidi maha settinud. Martin Helme esmane hinnang oli selline, et Jevgeni Ossinovski on valmis nii valitsust kui riigieelarvet põhja laskma, kui sotsid oma Marrakechi lepet ei saa. Nende salakoosistumistel pandi paika, et sotsid selle saavad ja Isamaa saab ka oma näo säilitada – selleks saadeti pakti üle otsustamine parlamenti, kuigi Mikser oli selle veidi aega varem välistanud.

Martin Helme täpsustas, et tegu on nurjatu ja riukaliku plaaniga, mille jaoks teati hääled koos olevat, ainult kalendrisse sobitamine oli veidi raskem, kuid parlamentaarsete võtetega saadi nende probleemidega hakkama – Riigikogus ju ratifitseerimist ei toimu, kuigi eitamisest hoolimata on tegu rahvusvahelise leppega.

Mart Helme sõnul on rändepakt eesti keelde tõlgitud värdjalikult ja valesti – isegi vene keeles on see “dogovor”, mis tähendab tugevalt siduvat pakti, “soglašenije” on venelastele pehmem variant, aga ka see tähendab kokkulepet.

Martin Helme ütles, et rändepakti tekst oli kuude kaupa tõlkimata ja nüüd tehti see üleöö, kuid sellest sai rämpstõlge, mis on ebaloomulikult vale, selles on väljamõeldud sõnad, inglisekeelsete sõnade otseseid vasteid on välditud. “Compact” tähendab tegelikkuses riikidevahelist lepingut või rahvusvahelist kokkulepet, kuid eesti keelde on seatud sõna “raamistik”. Inglise keeles on “riigid võtavad kohustuse”, tõlge aga räägib pühendumisest. “See tõlge on valetamine – õppige eesti ja inglise sõnade seosed ja vasted ära,” soovitas Martin.

“Rändepaktiga käib koos ka Eesti teadmisel ÜRO-s väljatöötatud pagulaspakt,” hoiatas Mart Helme. “Rändepaktis on välja töötatud ka rakenduskava 2030. aastani, kus on kirjas, millised eesmärgid tuleb milliseks ajaks ära teha. Moodustatakse ka kontrolli ja järelvalve komisjon, mis hakkab täitmist fikseerima ja nõudma, et pakt ellu viidaks – see on väga siduv!”

Martin Helme hoiatas neid, kes räägivad mittesidususest, et eestlased oskavad lugeda ja tunnevad võõrkeeli, seda pakti on võimalik leida ja lugeda, ning need, kes ütlevad, et mingi sõna ei tähenda seda, mida ta tegelikult tähendab, ütlevad rahvale – ärge uskuge oma valetavaid silmi! Mart Helme märkis, et Jüri Ratas on pärast Bilderbergi grupi koosviibimisel käimist eriti puhevile läinud, tema tähelend tundub alanud olevat ja see lubab eeldada, kes riiki tegelikult juhib.

Martin Helme sõnul on juba pikemat aega väga selgelt näha, kuidas Euroopa riikide juhid on avalikus vandenõus oma rahvaste vastu. Seda on ka Eesti poliitiline eliit, kes korraldab hiilivat putši Põhiseaduse vastu, tallates jalge alla selle olulisemad põhimõtted: rahvusriigi, rahva kui kõrgema võimu, suveräänsuse – seda ei saa võimurid kuidagi ära anda. Rändepaktiga aga üritatakse seda teha, eliit röövib rahvalt iseotsustamisõiguse ja kingib selle ära, kusjuures teevad seda inimesed, kes on allkirjaga tõendanud, et järgivad Põhiseadust.

Mart Helme nentis, et Kaljulaidile, Ratasele, sotsidele ja teistele reeturitele on Põhiseadusest alles jäänud vaid mõned paragrahvid, sealhulgas see, et kedagi ei tohtivat diskrimineerida. Kuigi keeld kehtib vaid Eesti Vabariigi kodanikele, on seda nende silmis laiendatud ka aafriklastele ja süürlastele. “Kompaktiga võtavad riigid endale kohustuse kaotada piirid erinevate rändevormide vahel ja muuta ränne universaalseks inimõiguseks, mille vastu pole võimalik siseriiklike seadustega välja astuda,” hoiatas ta.

“Meie valitsuses keeldume selle paktiga arvestamast, ei luba kedagi sisse rännata, olenemata Euroopa Komisjoni või kohtute otsustest – me ei jõusta neid otsuseid, vaid saadame prügikasti,” lubas Martin Helme. “Demokraatiat pole võimalik järgida, kui 7 miljardit inimest räägivad Eesti asjades kaasa – siis pole see demokraatia, vaid kaos!”

Mart Helme sõnutsi on ka see vale, kui väidetakse, et meie välispoliitiline joon ei tohtivat muutuda – paljud meile sõbralikud riigid teatavad rändepaktist eemale jäämisest, sealhulgas  USA, Austraalia, Austria, Visegradi riigid – küll aga ühinevad sellega Venemaa ja Zimbabwe, mis näitab, milliste riikide nimistusse Eesti satub. Poola on näiteks koos USA-ga meile oluline riik, ainus, kuhu saab paigutada võimsad Ameerika üksused ja alalised baasid.