04.02.2018
Maria Alajõe, Juhan Parts
Raadiosaates “Räägime asjast” kõnelesid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ja EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme “ärmatamise” arhitektist, Autorollo kaasuses perekond Rosimannuse heaks üliolulise liigutuse teinud riigikogu kantselei endisest direktorist, praeguseks Tallinna Tehnikaülikooli soojale ametikohale maandunud Maria Alajõest.
Vahetult enne riigikogu kantselei direktori ametiaja lõppu läinud aasta juulis allkirjastas Maria Alajõe käskkirja riigikogu arvutivõrgu kasutamise korra kohta. Kui seni puudus riigikogu liikmete ja kantselei teenistujate elektronpostkasti sisu varundamisel ja säilitatamisel tähtaeg, siis Alajõe käskkirja järgi määrati selleks üks aasta. Selle tulemusena muutus praktiliselt võimatuks täita kohtumäärust perekond Rosimannuste e-kirjade (ka kustutatud kirjade) kantselei kaudu väljastamiseks.
Nimelt oli Harju maakohus juba aasta enne Maria Alajõe käskkirja nõudnud Autorollo pankrotimenetluse raames riigikogu kantseleilt välja valiku Rosimannuste e-kirju perioodist 2008. aasta algusest kuni 2011. aasta märtsini.
Kantselei keeldus siis kirju väljastamast ja esitas kohtule vastulause. Hiljuti jättis kohus aga vastulause suures osas rahuldamata ja kohtumäärus jõustus. Seega peaks riigiasutus kohtumäärust täites ka e-kirjad väljastama. Paraku andis vahepeal Alajõe poolt allkirjastatud käskkiri riigikogu kantseleile seadusliku aluse kõikide üle aasta vanuste e-kirjade mittesäilitamiseks.
Mart Helme hinnangul ei olnud Alajõe käskkirjas kindlasti midagi juhuslikku. Martin Helme rõhutas, et Alajõe teadis väga hästi Harju maakohtu soovist tutvuda Keit Pentus-Rosimannuse arvuti kaudu liikunud kirjadega, kuid sisuliselt hävitas Maria Alajõe täiesti teadlikult ja sihilikult küsitud e-kirjad. “Peamine küsimus on seejuures, milline tundlik materjal neis kirjades siis oli, et need oli vaja igaveseks kohtu eest peita,” päris Helme retooriliselt.
Maria Alajõe varasemast tegevusest rääkides leidis Martin Helme, et kui Eestis töötaks riigiprokuratuur tõepoolest õigusriigile kohaselt ausalt ja erapooletult, siis oleks Alajõe juba “ärmatamisega” saanud kukile terve portsu erinevaid paragrahve. “Ma olen tõepoolest veendunud, et see, mis toimus ka president Toomas Hendrik Ilvese kodutalu ja EAS-i vahelistes suhetes ei olnud juriidiliselt korrektne, ei olnud JOKK,” märkis Martin Helme.
Alajõe tõusis avalikkuse tähelepanu alla 2016. aasta sügisel, kui selgus, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) – Alajõe oli varasemalt selle juht – küsis president Toomas Hendrik Ilveselt Ärma talu haldavale firmale OÜ Ermamaa eraldatud toetusest tagasi üksnes 10 protsenti. EAS lähtus tagasinõuet esitades EASi juhatuse 2012. aastal tehtud otsusest, tol ajal oli sihtasutuse juht Maria Alajõe.
Hiljem selgus, et Alajõe uuris 2012. aastal võimalust jätta toona presidendi eksabikaasale Evelin Ilvesele kuulunud firmale makstud 190 000 euro suurune toetus täielikult Eesti maksumaksja kanda. Selline jultumus ajas toonase majandusministri Juhan Partsi nii marru, et ta soovitas EAS-il kiri kiiresti tagasi võtta ja isegi taoline mõte ära unustada.
Rahandusministeeriumi audit leidis, et 2012. aastal tehtud otsus nõuda Ermamaalt tagasi 10% toetust oli langetatud valedel õiguslikel alustel ja tegelikult oleks pidanud sisse nõudma 90% summast ehk 171 000 eurot.
Endiselt pole vastuseid väga olulistele küsimustele. Mis enne 2012. aasta otsuse tegemist juhtus? Kes kellega suhtles ja kas keegi kasutas ära oma ametipositsiooni, et EAS-i otsust mõjutada? Kui nii, siis kas ja miks lasi EAS-i juhatus end mõjutada?
Üks, mis selge: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus otsustas 2017. aasta jaanuaris lugeda abikõlbmatuks 90 protsenti president Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvale osaühingule Ermamaa eraldatud toetusest ja tagastada toetus antud ulatuses Euroopa Komisjonile. Ligi 152 000 euro suurune lisatagasimakse tehakse EASi vaiete fondist.
Sisuliselt maksis Eesti maksumaksja kinni president Toomas Hendrik Ilvese kodutalu renoveerimise. Sellist privileegi ei ole seni nautinud ükski EAS-ist toetust saanud väikeettevõtja. Vastupidi, ka märksa väiksemate eksimuste pärast on EAS nõudnud toetuse saajatelt raha tagasi.
Maria Alajõe kandideeris riigikogu kantselei direktori ametikohale ka teiseks viieaastaseks ametiajaks, kuid ei osutunud valituks. Seejärel võeti ta avaliku konkursita tööle Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory juhina.