“Räägime asjast”: Macroni Euroopa armee on saanud heakskiidu Eesti võimupoliitikutelt ja… Putinilt!

Eesti,
©Reuters/Scanpix
Ühiselt Euroopa armee ootel.

Saate “Räägime asjast” välispoliitilises osas oli Mart ja Martin Helme jututeemaks Brexit ja Euroopa Armee.

Martin Helme hinnangul on Suurbritannia jõudnud valitsuskriisi, sest nii nagu Kaljulaid ja Mikser valetasid meile aasta aega rändeleppe kohta, valetas ka Briti peaminister Theresa May oma parteile, valitsusele ja rahvale alates eelmise aasta detsembrist, mil ta tegi kapitulantliku kannapöörde, sulgedes esimese läbirääkimiste faasi Brüsseliga.

Nüüd on selgunud, et Suurbritannia on lahutusarvena lubanud EL-ile 39 miljardit naela, kaheaastase üleminekuaja jooksul kehtivad riigis EL-i regulatsioonid, selle aja jooksul tuleb sõlmida vabakaubandusleping, ja kui seda ei sõlmita, jääb Põhja-Iirimaa eraldi EL-i regulatsiooni alla. “Sisuliselt El annekteerib selle ala,” selgitas Martin Helme. Theresa May on teatavasti väitnud, et Põhja-Iirimaa EL-i regulatsiooni alla ei jää, kuid praeguseks on see välja tulnud, sest lepe peab nii Euroopa kui ka Briti parlamendis kinnitamisele minema, et märtsi lõpus leppega lahku minna saaks.

“Nüüd on leping avalikustatud ja see on veel hullem kui arvati – mitte ainult Põhja-Iirimaa, vaid kogu Suurbritannia jääb EL-i regulatsiooni alla ja tolliliitu, neil puudub võimalus üleminekuajast väljuda, kui selleks lepingut pole, aga EL-il puudub igasugune huvi mingitki raamistikku sõlmida, sest Suurbritannia juba ongi nende võimu all,” selgitas Martin Helme. Mart Helme kommenteeris, et britid jäävad sisuliselt liitu igasuguste õigusteta, kuid kohustustega.

Lahkumisleppe sisu vastu on ka euromeelsed šotlased

Martin Helme sõnul on May reetmise vastu ka Põhja-Iirimaa konservatiivid, kes siiani toetasid tooride valitsuse võimulpüsimist oma kümne saadikuga – nemad on lojalistid ega soovi mingil juhul provintsi mistahes eraldamist Inglismaa küljest. Vihased on ka euromeelse Šotimaa saadikud, sest lahkumisleppega saavad teised riigid jätkata kalastamist Šotimaa vetes, saades õiguse 60% kalapüügiõigusest, mis aga pärsib šotlaste kalatööstust. “Isegi need šotlased, kes on EL-i poolt, ütlevad, et me pole EL-is, kuid võtame sealt vastu korraldusi, saamata ise kaasa rääkida,” kirjeldas Martin Helme olukorda.

May pole hetkel vajalik kellelegi peale Brüsseli, tema kabinetist on lahkunud neli kabinetiministrit ja kümmekond madalamat ministrit, kuid peaminister jätkab endiselt kapitulatsiooni kursil. Martin Helme näeb edasistes arengutes kolme varianti. Esiteks, toorid kukutavad May ja tema asemele saab keegi Brexiti pooldajatest, näiteks Jeremy Hunt või Boris Johnson, kes hakkab korraldama leppeta lahkumist.

Teiseks võimaluseks on see, et May asemele uut peaministrit ei leita, tulevad uued parlamendivalimised, aga siis pole lahkumisajaks kedagi, kes leppe sõlmiks. Kolmas variant on, et May jääb võimule, aga ei suuda lepet parlamendis ratifitseerida ja lahkutakse leppeta. Kõik variandid näitavad leppeta minekut.

Mart Helme juhtis tähelepanu ka kriisile EL-i ja Itaalia suhetes eelarve küsimuses, kus itaallased on öelnud, et nemad Brüsseli survele ei allu ja ega neil muud valikut polegi kui kindlaks jääda, see aga võib tähendada eurotsoonist lahkumist ja EL-i lagunemist. Sügav kriis on ka Brüsseli suhetes Visegradi nelikuga.

Mart Helme nimetas president Kaljulaidi; Mikserit, Mihkelsoni ja teisi võimupoliitikuid globalismiagentideks, mis väljendub nende toetuses kahtlastele projektidele. Martin Helme kritiseeris teravalt Tsahkna rumalat väidet, et rändeleppest eemalejäämine olevat oht rahvusriigile. “See, kui me ei lase Eestit muutuda Kolmanda maailma rahvaste prügikastiks, olevat rahvusriigi hukk – Tsahkna ei jaga enam midagi, mida ta sust välja ajab,” ütles ta.

Macroni euroarmee sai kohe Putinilt heakskiidu

Mart Helme rääkis ühe briti analüütiku hoiatusest, et aastal 2100 elab Euroopas umbes 450 miljonit endise Euroopa kodanikku ning 600 miljonit araablast ja neegrit. Edasi tuli jutuks Euroopa armee ja Martin Helme sõnul on seda juba ammu luua tahetud. “Ainus riik, kes blokeeris NATO lagundamist Prantsusmaa ja Saksamaa poolt, oli Suurbritannia,” selgitas ta. “Prantslased on alati tahtnud Euroopa sõjaväge, et mitte sõltuda USA-st – raha ei taha sellesse armeesse keegi anda, aga nüüd tahetakse rahvusriikide armeed Brüsselile allutada, et too saaks valitsusi kontrollida.”

Martin Helme tõmbas paralleele Varssavi paktiga – kui Ida-Saksamaal oli kriis, saadeti lisaks NLiidu vägedele sinna Tšehhoslovakkia ja Ungari väed; 1956. aasta Ungari ülestõusu ajal saadeti sinna lisaks nõukogude Armeele ka idasakslased ja poolakad, kui aga 1981. aastal oli Poolas kriis, tegid sealsed sõjaväelased ise riigipöörde, sest muidu oleks sinna saadetud idasakslased. “Kui eestlased pole nõus rahvusmeelset valitsust kukutama, saadetakse siia sakslased või prantslased,” hoiatas ta.

Mart Helme ütles, et tavalised Eesti politseinikud toetavad EKRE-t, sest nad ei taha endale sellist tööd, nagu peavad tegema Rootsi politseinikud Malmös – mõelgu Kaljulaid, kas Eesti politsei ikkagi toetaks teda! Martin Helme hoiatas, et Kaljulaid toob eestlasi ohjama prantslased, kellest pooled on moslemid.

Martin Helme rääkis ka sellest, kuidas Eesti võimupoliitikud sõimavad Trumpi, kuid mitte oma kodumaal läbi kukkunud Macroni, kes on avalikult teatanud, et Euroopa armee on mõeldud USA vastu. Samas aga kiidab just agressiivse Venemaa president Vladimir Putin Macroni algatust – mõelgu näiteks kasvõi Mihkelson sellele, kes on tegelikult Kremli agent! Eraldi soovitasid Helmed ravile saata Krister Parise, kes väitis Delfis avaldatud paskvillis, et EKRE saavat igal hommikul Kremlist juhiseid.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused