“Räägime asjast”: meediarünnakute taga on see, et ajakirjanduse arvates teevad õigeid asju valed inimesed

Stenbocki maja ees korraldati morbiidne ja õõnes protestiüritus.

Saates “Räägime asjast” rääkis saatejuhid Mart ja Martin Helme eelarveprotsessidest, mis on mõlemale just ministritena uus kogemus, kuigi ka Riigikogu komisjonides on sellega kokkupuudet olnud.

Martin Helme märkis, et tal on sügavaimad etteheited mitte opositsioonile, kes peabki kritiseerima, vaid meediale, kes pahatahtlikult ja vihast nõretavalt näitab asju valesti ja võimendab seda infot. Kui varem räägiti sellest, kuidas koalitsioon kavatseb raha raisata, viia riik Kreeka moodi pankrotti ja inimesed vaesusesse, siis pärast seda, kui valitsus otsustas eelarve tasakaalu mõttes vähendada kulusid, teha kärpeid ja mõned asjad üldse ära jätta, on jutt üleöö vastupidine – inimesed jäetavat rahast ilma.

Ometigi on kärped väikesed – järgmisel aastal 11,7-miljardilise eelarve juures 84 miljonit, ülejärgmisel aastal 114 miljonit. Mart Helme sõnul tuleb järgmise aasta eelarve veelgi suurem ja selle saab lihtsamalt tasakaalu viia. “Riigieelarve strateegia aruteludes tuli välja, et, Reformierakonna ajal on seatud piirangud, kus valitsusel on vaba raha ainult 15%, 85% raha on kinni, sellega on tekitatud olukord, kus riik on paksuks nuumatud ja raha sellele ainult kulubki,” selgitas ta.

Martin Helme sõnul on riik autopiloodil, ninaga ülespoole, kus kulud saavadki ainult kasvada. “Kui meie räägime, et hakkame nendelt kuludelt säästma, on plaat kohe välja vahetatud, ja karjutakse, et me ei raatsi raha välja anda ja laseme inimestel surra,” kirjeldas ta. Hüsteeriaks on kasutatud nii piiri väljaehitamise kui ka teadusraha ümber kunstlikult kirgi üles küttes.

Piiri ehitusel toimub meeletu laristamine

Rahandusministri sõnul toimub piiri väljaehitamisel uskumatu laristamine, sohu tahetakse rajada pontoonteid rasketele veoautodele; üles panna generaatorid, et valvekaamerad saaksid katkestuse korral töötada, kuigi selleks puhuks sobiks ka akud; droonidele tahetakse teha maandumisplatsid. Lätlased on oma piiri välja ehitanud 4-5 korda odavamalt, Eestis aga sõimavad uut valitsust ja nõuavad senise raiskamise jätkamist just need, kes selle kalli piiri planeerisid.

“Meie siseministeeriumis näeme, kust saab kokku hoida, ja ehitus jätkub, aga odavamalt,” lubas siseminister Mart Helme. Rahandusminister Martin Helme ütles, et nende eesmärk on leida raha piiri mehitamiseks. Edasi aga kritiseeris ta taas meediat. “Aasta eest oli ajakirjandus ülikriitiline, et piir kallineb, nüüd aga sellepärast, et see tuleb odavam – mida me ka teeks, on see ikka valesti,” nentis ta.

Mart Helme sõnutsi tahavad raiskajad teha seirepiiri, sest kaameratega olevat valvamine odavam, kuid siseministri hinnangul tuleb tekitada ka võimekus, et kui kaamera midagi näitab, siis oleks inimesed, keda kohe tõkestama saata. Martin Helme lisas, et ka kaameratega ei tule valvamine odavam ja kalkulatsioonides ei ole arvestatud sellise piiri ülalpidamist.

Aktsiisialandusi hakkasid tegema “valed inimesed”

Sama olukord valitseb ka aktsiisialanduste osas – kui aktsiisid lakke ajanud Reformierakond asus rääkima, et need tuleb alla lasta ning valitsus nii tegigi, algas kriitikalaine. Needsamad ajakirjanikud, kes varem RE algatust toetasid, üritavad nüüd tõestada, et seda ei saavat teha, lätlased tegevat omapoolseid vastukäike, lisaks tulevat eelarvesse miinus ning teadus jäävat seetõttu rahast ilma. “Just vastupidi – aktsiisialandused suurendavad maksulaekumisi, sest piirikaubandus langeb ära, ja ka teadlastele saab raha juurde anda,” selgitas Martin Helme.

Mart Helme täpsustas, et valitsuselt on tulemas ka pakett alkoholismi vähendamiseks ning karskluse edendamiseks ei pea raha tungimata lätlastele andma – just vastupidi, lõpeb joomine Lätist toodud alkoholiga, mille järel käiaksegi, et siis napsutama hakata.

Saatejuhid nentisid, et meedias ja opositsiooni poolelt on toimunud jutu ümberpööramine, sest õiget asja ajavad nende poolt vaadatuna valed inimesed, kes viivad kiiresti ja tõhusalt oma valimislubadused ellu. Mart Helme kritiseeris Katri Raiki, kes väitis, nagu oleks piiriehitus vahetatud odava õlle vastu – pärast seda, kui Raik ja tema eelkäija Anvelt ise piiriehituse pankrotti ajasid. Koalitsioon aga suurendab nüüd õige aktsiisipoliitikaga maksulaekumisi ja siis on ka raha, mida edasi vajalikesse kohtadesse suunata.

Mart Helme ütles, et teadusrahaprotestijate kohta, et nende seas polnud teadlasi, vaid olid selleks välja aetud üliõpilased. Ta soovitas tudengitel demonstratsioonide asemel loengutesse minna. “Kui teadusele lisaraha antakse, siis kellegi arvelt – kui siseministeeriumi arvelt, siis ei pruugi teie hätta sattudes politseipatrulli või päästekomandot saabuda – riik on üks tervik ja teadus pole püha lehm, et riik teiste arvelt neile lisa annaks,” lausus ta.

Martin Helme täiendas, et teadusarendus hakkab igal aastal kümneid miljoneid juurde saama – lisaks olemasolevale rahale nelja aasta jooksul 152 miljonit juurde. “See viib teaduse rahastuse läbi aegade kõrgeimaks, nii palju raha pole teadusarengule kunagi antud,” lisas ta. Muidugi sõltub seejuures palju ka SKP-st.

President külvas segadust

Mart Helme sõnul on see  number kõvasti kõikunud, olles mõnel aastal isegi 0,46%, praegu aga on 0, 71%. Saatejuhtide sõnul on protestide aluseks mitte tegelikult saadav raha, vaid lubatud 1% SKP-st, mis panid reaalset olukorda teadmata presidendi juures paika.

“See oli väljapressitud lubadus ja president rikkus sellega poliitilist kultuuri – ta ei peaks tegelema eelarveliste valikute lukustamisega mingile paberile, mis saab valimislubadustest hoolimata kohustuslikuks,” kritiseeris Martin Helme presidenti, öeldes, et nii võib riigipea samamoodi tuua välja kultuuriinimesed või ametiühingud, neile midagi ette lubades.

Kuna EKRE ei käinud ainsana presidendi juures, siis erakonda kohustab vaid koalitsioonileppes fikseeritud lubadus liikuda ühe protsendini SKP-st teaduse heaks. “Teadusele eraldatav raha peab olema sihtotstarbeline, et see tooks Eesti majandusele kasu, mitte ei läheks rektoritele palgatõusuks,” ütles Mart Helme.

Martin Helme sõnul peavad investeeringud teadusesse minema majanduse kasvatamise vajadusi silmas pidades, kuid praegu kulub suur osa rahast teadusbürokraatiale ja teaduse küljes rippuvatele ideoloogilistele MTÜ-dele, kellest rääkis Objektiivile ka Peeter Espak. Mis aga puutub haridusinvesteeringutesse, siis nende tasemelt on Eesti EL-is tipus, meie haridussüsteemi tase on kõrge, kuigi seda seda annab veelgi parandada.

Kommentaarid