25.11.2018
Mart Helme “Räägime asjast” stuudios.
Saates “Räägime asjast” tulid jutuks valitsuse kriisikohtumisel tekitatud vangerdused ning Mart ja Martin Helme hoiatasid, et rändepakti heakskiitmist soovivad kõik valitsuserakonnad.
“Isamaa teeb näo, nagu nemad ei tahaks, aga nad loodavad, et hääletamisel läheb heakskiit läbi, nemad aga on justkui koos meiega ja saavad ennast positiivselt tõestada – tegelikult ajavad nad paktivastasust vaid poole maani ja sedagi valedel põhjustel,” lausus Martin Helme, kelle sõnutsi pole ka Vabaerakonna positsioon siiani selge.
Sotsid olid Helme hinnangul valmis rändepakti nimel eelarve põhja laskma, et valitsust kõigutada, Isamaa aga üritas viimase võimaluseni seda päästa, et võimu juures püsida – nad ei lasknud teist eelarve lugemist katkestada ja hääletasid ka eesti keele õppe rahastamise suurendamise, piiri väljaehitamiseks 10 miljoni andmise ning piirivalvurite ja politseinike palkade tõusu vastu.
Martin Helme sõnas, et kui isamaalastega tuleb jutuks, miks nad just nii hääletasid, ütlevad nood, et valitsusel olevat ühine positsioon, milles nemad ei saavat midagi muuta, või siis lähevad KE ja sotsid neist lihtsalt mööda. “Sotsid olid Marrakechi nimel valmis eelarve ja valitsuse põhja laskma, Isamaa mitte ja seetõttu olemegi tänases olukorras,” lausus Martin.
Mart Helme lisas, et Isamaa on väljas ka katuserahade peal, millega ostetakse valimiste eel hääli. “Valimiskampaania rahad kirjutati avalikult riigieelarvesse, väites, et tegu olevat investeeringutega,” selgitas ta. Tema sõnul oleks saanud paljud koalitsiooni vastikumad punktid läbi kukutada, kuid Vabaerakonna saadikud kadusid selleks ajaks saalist. Samasuguseid minemahiilimisi või vastakaid hääletamisi tegid ka Reformierakonna saadikud.
Martin Helme rääkis, et Keskerakond käis ka EKRE-le katuserahasid eelarve poolt hääletamise eest pakkumas ja Vabaerakonna tegevus näitab, et nood otsustasid võtta veel kõike, mida saab, ja nad loodavad isegi valitsusse pääseda.
Nimelt loodab RE ikkagi enne valimisi võimule saada ja selleks on neil ilmselt sobing sotsidega – rändelepe parlamendis läbi kukutada ja viia see tagasi valitsusse, see lõhki ajada, Isamaa minema kupatada ja teha uus valitsus oravapartei, sotside ja Vabaerakonnaga, mida toetaks ka mõned aknaalused, ja siis ikkagi Marrakechi lepe heaks kiita. See on üks võimalustest.
Üks variant on ka see, et Riigikogus saab rändelepe toetuse ja kuna Ratas on öelnud, et tema lähtub parlamendi otsusest, võivad nad selle ka valitsuses hääletusele panna, lähtuda enamusest ehk sotside ja KE häältest ning sellele rõhudes anda valitsuse heakskiit – Isamaa võib küll seepeale lahkuda, aga tõenäoliselt seda siiski ei tee, võttes poosi, et nemad tegid kõik, mis nende võimuses.
Mart Helme nentis, et tema kõhutunde järgi tahaksid reformierakondlased valitsusse minna – enne valimisi saaksid nad mõnda aktsiisilangetust algatada, taastada abikaasade ühisdeklaratsiooni või teha veel mõni populaarne otsus, väites, et võimule tulles nad jätkavad sellega.
Martin Helme tuletas meelde, kuidas aasta algul küsisid valitsust kukutada üritavad oravaparteilased, mida sooviksid rahvuskonservatiivid võimule saades esmalt läbi suruda, krimpsutasid EKRE nõudmiste peale nägu ja lubasid hilissügisel uuesti valitsust kukutama asuda – nende plaanid on tõenäoliselt endiselt jõus, aga seekord EKRE-ta.
Sotsid on Mart Helme hinnangul raskes seisus, sest oma diilide juures peavad nad valijatele midagi asjalikku lubama. Reformierakonnas aga pole praegugi selget seisukohta näha – Kaja Kallas on väitnud, et üldiselt ollakse rändepakti poolt, kuid mõned on vastu; Ligi väidab vastupidist. Oravapartei on nõudnud nii nende seisukoha arvestamist väliskomisjonis saali mineva dokumendi tegemisel, samas aga nõuavad nad ka valitsuse otsustamist.
Martin Helme juhtis tähelepanu ka sellele, et väliskomisjonis on Reformierakonnal ebaproportsionaalne esindatus – esimehe, aseesimehe ja kahe liikme koht, kuid kui EKRE juhtis sellele Keskerakonna tähelepanu, vastas Jüri Ratas, et seda muuta polevat vaja.
Mäletatavasti soovis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Riigikogu rändepakti arutaks. Reedel aga muutis väliskomisjon Mihkelsoni juhtimisel avalduse sõnastust viisil, mis muutis arutelu Riigikogus sisuliselt mõttetuks.
Helmed rääkisid ka sellest, kuidas kartelliparteid käivad neilt toetust küsimas, kuid vastu anda midagi ei soovi – EKRE-t üritatakse lihtsalt kaasosaliseks teha. “Jüri Ratas käis riigieelarve osas meil nööpi keerutamas – kuigi ta räägib meedias, kui hirmsad me oleme, kõlbavad meie hääled küll,” jutustas ta.
Martin Helme meenutas kolmapäevast arupärimist, kus Ratas ründas Jürgen Ligit ja Martin pidi tolle kaitseks välja astuma, tuletades peaministrile meelde, et too annab oma tööandjale aru. “Ma ei kaitsnud mitte otse Ligit, vaid parlamenti, kes laseb ennast alandada neil, kes peavad tegelikult Riigikogu ees oma töö kohta selgitusi andma,” märkis ta.
Martin Helme hoiatas ka selle eest, et rändepakti heakskiitmine võidakse läbi suruda lihthäälteenamusega, nagu kooseluseaduse puhul tehti. Variante, kuidas kartellierakonnad võivad järgmisel nädala käituda, on seega eelnevat arvesse võttes palju, kuid üks on kindel – kõik nad on rändepakti poolt.
Saates käsitlesid Mart ja Martin Helme ka meedia rolli sündmustes, mis on kolmetahuline – sõim, laim ja mahavaikimine.
Martin Helme sõnul üritab peavoolumeedia EKRE-t mitte märgata – kui midagi küsitakse, näiteks riigieelarve puhul, siis pannakse loosse lause, mis kõige vähem ütleb või on kuidagi imelikult tõlgendatav. Mart Helme arvates pole näiteks rahvusringhäälingus midagi rahvuslikku, vaid seal käib varjamatu vaenulikkus ja uudiste sisu väänamine.
Martini hinnangul on ERR-is võitlevad sotsid, näiteks Sildam, või on neil sarnane maailmavaade, mis on muide ka enamikus Euroopa väljaannetes märgatav. Mart Helme on 90% kindel, et ka Eestisse on saabunud Euroopa Komisjoni saadetud ajutrust, mis juhendab enne valimisi infooperatsioone EKRE vastu.