“Räägime asjast”: migratsioon on loonud Eestis kogukonnad, millele saavad tugineda uued tulijad

Martin ja Mart Helme “Räägime asjast” saate stuudios.

Aasta esimeses saates “Räägime asjast” arutlesid saatejuhid Mart ja Martin Helme esmalt maailmas toimuvast suuremas pildis.

Mart Helme andis edasi ühe tuntud Ameerika politoloogi hinnangu, mille kohaselt on Külma sõja järgne ajastu nüüdseks lõppenud, seni toiminud rahvusvaheline õigus pole enam jätkusuutlik, ülemaailmsed organisatsioonid kaotavad oma autoriteeti, ja seda suuresti nende endi süül, sest nad on asunud esindama kitsaid huve.

Martin Helme omakorda märkis ära, et Brexitit tõenäoliselt ei tule ja Suurbritannias on toimunud ebaseaduslik võimuhaaramine eurokraatide poolt; europarlamendi valimised muudavad ilmselt dünaamikat EL-i sees, kus rahvuslikud ja riikide suveräänsust toetavad jõud saavad suurema kaalu ning Euroopa Komisjon võib saada senisest teistmoodi jõudude kontrolli alla ja föderalismisuunda hakatakse blokeerima. Mart Helme sõnul on europarlament praegu sellises rollis, kus tema ülesandeks on ebasobivaid asju välja suretada, ja nii ei jätkuda ei saa.

Maailma majanduse osas pole Helmed eriti optimistlikud ja nad näevad ette uut majanduskriisi, millele viitab ka jahtumine Eesti kinnisvaraturul, kus pakutakse üha rohkem soodustusi. “2008. aasta majanduskriisi eel oli riikide ja erasektori võlakoorem väiksem ja raha oli vähem trükitud,” meenutas ta. “Nüüd oleme juba pikka aega elanud negatiivsete intressidega.” Ta tõi välja ka selle, et pikka aega teiste majandustega manipuleerinud Hiina majandus kiratseb.

“Trump on Hiinale ja teistele majandustele pidevalt ajapikendust andnud, seda ka oma languses börside pärast, aga mitte kauaks – need riigid jooksevad umbe,” hoiatas Mart Helme. Saatejuhid vaagisid eraldi Hiina võimalusi, mille majanduse kasvupotents on igati piiratud, nende eksporditurud kõikuvad ja mistahes majanduslikud vapustused tähendavad suurriigile sotsiaalseid vapustusi. Hiina arenguid pärsivad ka territoriaalsed tülid peaaegu kõigi naabritega, kellest paljudel on liitlassuhted USA-ga.

Teise piirkonnana vaatlesid Helmed Lähis-Ida, kust USA välja tõmbub, sest ta ei sõltu enam sealsest gaasist ja naftast, olles ise nende kasvav tootja- ta toetub pigem liitlastele Türgile, Iisraelile ja Saudi Araabiale. Venemaa osas arvasid saatejuhid, et seegi riik ei saa enam pikalt samamoodi edasi minna, kuid nende võimalused “kummi venitada” on suuremad kui teistel. Mart Helme hinnangul ei ürita Kreml Ukraina suunal suuremat sõjalist eskaleerimist, sest see riik lastakse lihtsalt verest tühjaks nõrguda; küll aga võib Venemaa proovida NATO-sse pürgiva Gruusia enda võimu alla võtta, sest Lääs sellesse sõtta vaevalt sekkuks, Kreml aga saaks omale Gruusia sadamad.

Edasi arutlesid saatejuhid sisepoliitika üle ja Martin Helme usub märtsivalimistest EKRE-le head tulemust. “Kartellierakonnad on kõik meie vastu ja nad teevad häälitsusi ja nägusid, mis peaks valijatele meeldima, ning kuigi neil on õnnestunud meie populaarsusprotsenti vaos hoida, tuleb valimistulemustest meile hea üllatus,” arvas ta.

Mart Helme rääkis ka auruväljalaskmisparteidest, milleks on olnud Res Publica, rohelised, Vabaerakond ja nüüd Eesti 200, kuid nad on kõik olnud täiesti kogu kartelli nägu. “Läbipõlenud ja ambitsioonikad,” iseloomustas Mart Helme, meenutades Eesti 200 ühe tegelase Priit Alajõe juttu meie tööturu avatusest.

Sealt läkski jutt sisserändele ja Martin Helme meenutas värskeid andmeid, mille kohaselt on Eesti 600 nigeerlast, kellest vaid alla poole õpivad ülikoolis. “Mida teevad teised?” küsis ta. “Aastaga on nigeerlaste hulk kasvanud 40%, meil on suured kogukonnad Bangladeshist, Sri Lankast – ja võimupoliitikud räägivad, et immigratsiooni polevat!” Mõlemad Helmed rääkisid ka maailma ühest verisemast äärmusorganisatsioonist Boko Haram, mis on alguse saanud just Nigeeriast.

“Meil on migrantidel juba ligi tuhandelised kogukonnad – see tähendab, et neil on juba jalgealune olemas ja oodata on uusi tuhandeid,” hoiatas Mart Helme, lisades, et slaavlaste puhul saab rääkida massiimmigratsioonist – aastaga tuli Eestisse 22 000 “ajutist” töölist, mis on juba sama suur arv, nagu NLiidu tippaegadel ning tähendab mõne maakonna või linna rahvaarvu suurust.

“Eesti on muutumas rahvaste Paabeliks,” lausus Martin Helme, Mart Helme aga andis valimislubaduse: “Võimule tulles teeme täieliku auditi sisserändajate seas, teeme kindlaks, kellel on õigus siin olla, ja kel seda pole, saadame tagasi koju,” tõotas ta.

Eraldi peatusid Helmed teaduse rahastamisel, mida Mart Helme nimetab alaüritamiseks, mistõttu ei läinud EKRE ka Kadriorus korraldatud erakondade palaganile, kus anti allkirjad järjekordsele tühikargamisele. Mart Helme meenutust mööda koostati juba 2000. aastate alguse rahastuskava, mille kohaselt oleks teadus pidanuks saama 3% SKP-st, kusjuures riik taganuks ühe protsendi, ettevõtjad kaks – nüüd aga hakati allkirjastama üheprotsendilist kavatsust. “Teaduse rahastamise mudel tuleb ümber teha ja anda raha Eestis tehtavale rakendusteadusele, mis ka Eesti majanduses rakendatakse,” selgitas Martin Helme.

Kommentaarid