“Räägime asjast”: mööduva aasta sündmustes oli vaid EKRE-l selge joon

Martin ja Mart Helme saate “Räägime asjast” stuudios.

Aasta viimases “Räägime asjast” saates võtsid Mart ja Martin Helme kokku poliitika-aasta olulisemad ja paljastavamad seigad.

Martin Helme meenutas esmalt riigivõimu poolt tehtud hümnisigadust ehk riigihümni mängimata jätmist president Kaljulaidi aastalõpukõne järel, millele järgnes EKRE poolt esitatud hümniseadus, mis aga lasti paraku kartelli poolt põhja, torgates hümni lõpuks lipuseadusesse.

“Ikkagi oli see meie võit, sest me saavutasime hümni kinnistamise seadusesse, ja nüüd on see kõigi ürituste puhul kohustuslik,” ütles Martin Helme. “Meie võitu näitab ka see, et tänavu kutsutakse kõiki inimesi aastavahetusel linnade keskväljakutele hümni ühislaulmisele,” lisas Mart Helme.

Järgmisena võtsid saatejuhid kõneks kaks umbusaldusavaldust aasta algul, üks neist majandusminister Kadri Simsoni, ja teine justiitsminister Urmas Reinsalu vastu. Simsoni umbusaldamine sai alguse juba 2017. aasta lõpus korruptsiooniskandaalide tõttu seakasvatuse toetuste ja ühistranspordi riigihangete ümber, kuid kuna Reformierakond jäi õigel hetkel kokutama, kukkus ministri minemasaatmine jaanuaris juba läbi.

Oravapartei ei suuda valitsust rünnata, sest paljud vead on ka nende omad

Martin Helme nentis, et pärast seda umbusaldusavaldust ei näe Kadri Simsonit enam üldse, sest talle ei tundu meeldivat avalikkuse ees vastuseid anda. Mis aga puutub Reformierakonda, siis ütles Martin, et nood on juhtiva opositsioonijõu koha ammugi EKRE-le loovutanud. “RE nämmutab valitsuselt aru pärides tühje asju, näiteks korruptsiooni kohta Tallinnas – ainult meie küsime teravalt, nii et ministrid lähevad närvi, muutuvad isiklikuks, hakkavad vastu ründama,” kirjeldas ta.

Helmed nentisid, et Reformierakond ei suudagi Keskide valitsust rünnata, sest Ratase vasturetoorika on kandev – kõik valusad asjad on alguse saanud RE valitsemisajast – kobareelnõud, aktsiisitõusud, maksuvead ja nii edasi. “Keskid vaatavad neile kalasilmadega otsa – millest te räägite, olete ju ise sellise poliitilise kultuuri juurutanud,” sõnas Mart Helme, kes soovitas lugeda Uutest Uudistest seda, milliseid makse on kehtestanud ja toetusi ära võtnud näiteks Ansipi valitsus.

Martin Helme soovitab Reformierakonnal midagi värskemat välja mõelda, sest isegi maksumuudatusi plaanib EKRE neist radikaalsemalt teha, ja Mart Helme loendas neid osaliselt: aktsiisid madalamaks kui Lätis, käibemaks alla, regionaalsed maksuerisused ja palgakoefitsendid ellu, ning palju muud. “Praegu majandus kasvab ülemaailmselt, riigieelarves pillutakse raha vasakule ja paremale, samas vaieldakse komakohtade üle,” kirjeldas Martin Helme eelarvearutelusid.

Ta meenutas ka jutuajamist rahanduskomisjonis, kus Jürgen Ligi väitis, et EKRE ja Martin Helme ei jagavat rahandusest midagi. “Ütlesin talle, et ta räägib raamatupidamisest, mitte rahandusest,” jutustas ta, lisades, et rahandusministrina oli Ligi 18-st finantsinspektsiooni koosolekust kohal vaid kahel, ja seda just Danske rahapesu ajal.

Maksud ja aktsiisid aga olid tema sõnul kogu möödunud asjade tegemiste taustaks, kus ettevõtjad, konjunktuuriinistituut, majandusinimesed – kõik rääkisid tehtavast kahjust, kuid Ratase valitsus oskas vaid maksurahu kehtestada, mida Martin Helme nimetas maksuvaluks. Ainus poliitiline õnnestumine oli Ossinovski lahkumine valitsusest aprillis, sest kõik, mida tema puudutas, muutus Helme sõnul mitte kullaks, vaid millekski haisvamaks.

Reinsalu mängib pidevalt tagamõttega mänge

Edasi võeti jutuks Urmas Reinsalu umbusaldamine, kus ministri sõnakasutus naistevastast vägivalda kommenteerides polnud Martin Helme sõnul üldsegi juhuslik, vaid Reinsalu provotseeris ühiskonda teadlikult, et hümnieiramisega hädas olev president Kaljulaid tule alt välja tuua. “Provokatsioonid olidki eelmise aasta tähiseks, kuid sotsid sattusid Reinsalu puhul kohe kahvlisse – teda umbusaldamisel toetades ei tohiks nad nüüd enam kunagi naiste õigustest rääkida,” arvas ta.

“Samas ei jätkunud ei presidendil ega sotsidel jõudu hukka mõista rasedat naist peksnud NO99 lavastajat Tiit Ojasood – vastupidi, president andis talle raha oma vastuvõtu lavastusliku osa korraldamiseks,” meenutas Mart Helme. Martin Helme sõnul üritas Ossinovski sügisel Reinsalut uuesti maha võtta selle eest, et sotsid pidid ta aasta alguses kätel üle umbusaldamise finišijoone kandma. ”

Sotsid paljastasid oma kahepalgelisuse ja sellest kukkus nende populaarsus rekordmadalale – nende maskid langesid kogu aasta jooksul,” lausus Martin Helme, lisades, et rahvuskonservatiividel oli mõnevõrra raske selgitada oma toetajatele, miks nad Reinsalut ei toetanud – sest minister ei astunud välja poliitkorrektsuse vastu, vaid tegi poliittehnoloogilise vangerduse oma erakonna huvides.

Martin Helme sõnul kukkus maksurahu ehk aktsiiside külmutamine läbi ning sügisel selgus, et maksutõusud on vähendanud maksulaekumisi. “Meie hoiatasime selle eest juba 2015. aastal, aga siis öeldi meile, et spetsialistid teavad paremini,” meenutas ta. Martin lisas, et õlletootjate hoiatused tembeldati nendepoolseks lobitööks, kuid nüüdki näitab statistika, et pool meie õllest müüakse Lätis – see ju näitab, et seal saab seda müüa odavamalt.

Peaminister kaitseb ainult võõraid, omade pihta avatakse tuli

Mart Helme sõnul on maksurahu üks Jüri Ratase poosidest, riigile kahjulikest kompromissidest, mida ta teeb valitsuse koos hoidmiseks. Peaministri kahekeelsust näitas ka sündmus, kus vene kaagid peksid jalgadega küüditatute mälestusküünlaid.
“Meie järelepärimise peale Riigikogus vastas Ratas, et need olevat “meie inimesed”, nagu ka hiljem Metsavase puhul – “tema inimesed” mõnitavad küüditatuid, teevad koostööd Vene luurega, ei oska eesti keelt,” kirjeldas Martin Helme. “Ratas süüdistas hoopis meid, et me lõhestavat ühiskonda!”

Mälestusküünalde peksjad võeti kinni alles pärast EKRE nõudlikku arupärimist, kuid karistused neile määrati sümboolsed. “Isegi alkoholijoobes olek muudeti nende puhul positiivseks – see kõik olevat juhtunud purjuspäi,” meenutas Mart Helme. Ta tõi Euroopat painava poliitkorrektsuse õõvastavaks näiteks ka selle, kuidas Soomes tapeti jõulude eel laps, kuid politseil võttis palju aega, tunnistamaks, et tegu oli sisserändajast mõrvariga.

Martin Helme sõnul ei ole migrantide puhul Läänes enam kõneväärt “väiksemad” asjad, nagu näiteks roojamine avalikes kohtades, vaid maha vaikitakse ka nende vägistamised, tapmised ja pommipanekud, mis on saanud “uueks normaalsuseks” ja millest enam ei räägita. Ta lisas, et ka kaks Marokos julmalt tapetud noort naist olid sallivuslased, kellele oli õpetatud, et islam pole ohtlik, ja kes olid seda uskuma jäänud.

Euroopa migrandi- ja homolembus siin läbi ei lähe

Mart Helme tõi näitena ka Prantsusmaa põlatud presidendi Macroni, kelle arvates polevat enam rahvusi ega kodakondsust, olevat vaid eurooplased, samuti ka eurokraat Timmermansi, kelle arvates olevat Euroopa ja Aafrika ühendatud. “Kahest nii erinevast asjast saab ainult solk tulla,” lausus ta. “Samas on terve euroeliit, samuti ka Eesti oma, valmis selle poole püüdlema – ainult meie mitte!”

Martin Helme täpsustas, et Eesti on ainus koht eestlastele, kus nad on kodus, ja nad ei pea siin mõtlema millelegi, mis võiks moslemeid solvata – meid ei huvita, mida nad arvavad ristist, sealihast või muust neile mittemeeldivast, loeb vaid see, mida tahame meie, eestlased, ise oma kodus!

Järgmiseks aastateemaks tuli see, kuidas Riigikohus kuulutas kooseluseaduse kehtivaks ja andis alama astme kohtutele signaali seaduserikkumisteks. EKRE on siiani suutnud saavutada selle, et Riigikogus pole seda seadustatud, kõik kartellierakonnad tahaksid seda pigem natukeseks ajaks ja sobiva võimaluseni unustada, peale sotside, kes on ägedalt homoseaduse poolt.

Keskid soovivad taas vasakvalitsust

Kuna Jüri Ratas on avaldanud soovi näha uues valitsuses Keskerakonda, sotse ja projektiparteid Eesti 200,  vajadusel ka poose vahetavat Isamaad, siis hoiatas Mart Helme, et võitlus läheb ka uues Riigikogu koosseisus edasi. “Kõik, kes leiavad, et kooseluseadus on pikaajalise miinusmärgiga – ärge andke oma häält neile, kes tahaksid kooseluseaduse fanfaaridega vastu võtta,” kutsus ta üles. “Kõigil, kes toetavad kooseluseadust, massiimmigratsiooni, pagulasviisat, rändepakti, tuleb teha valik – ühel pool on rahvusriigi reetnud poliiteliit, teisel pool EKRE, kes võitleb rahvuskodu eest.”

Martin Helme leidis, et kartellierakondadest pole keegi südames kooseluseaduse vastu – sotsid ja Eesti 200 tahaksid seda, RE püüab vaikselt seda läbi suruda, Keskerakonnal pole üldse mingeid põhimõtteid ja Isamaa lähtub hetkekasust. “Meil on omad punased jooned ja valitsuses pressime oma seisukohad läbi, seepärast peame saama hea tulemuse – mida suurem fraktsioon, seda kindlamalt saab oma põhimõtted maksma panna, sest väiksed saavad valitsuses vaid oma teema, meil aga on teemasid palju!”

Süvariigi kavandatavat kolmikvalitsust Helmed siiski tõenäoliseks ei pea, sest kuigi Eesti 200 teemad on ka Keskerakonnale ja sotsidele vastuvõetavad, kaotavad KE ja SDE kindlasti veel toetust rändepakti läbisurumise pärast. Reformierakonnal pole lihtsalt teemasid ja valimiste esikolmik võib seetõttu tulla võrdse esindatusega, lisaks veel kolm väiksemat ehk sotsid, Isamaa ja Eesti 200, kes upitatakse süvariigi poolt üle valimiskünnise.

Kommentaarid