“Räägime asjast”: moraalselt ja tehnoloogiliselt vananenud e-riik vajab uut tiigrihüpet

Martin ja Mart Helme saate “Räägime asjast” stuudios.

Saate “Räägime asjast” esimeses pooles võtsid ministritest saatejuhid Mart ja Martin Helme kokku valitsuse töönädala.

Saatejuhid on tänulikud kasvanud kuulajaskonnale ja Mart Helme rääkis veel eraldi loo sellest, kuidas Heimar Lenk pidi oma saadet kärpima, sest see jooksis liiga sisse Helmede saatesse ja lõunaeestlased kadusid Lengi saatelt teisele kanalile “Räägime asjast” kuulama. Helmed tänavad ka teistest erakondadest saatekuulajaid ja intrigeerivaid ütlusi otsivaid ajakirjanikke, kes viimase valitsuse pressikonverentsi järel kurtsid, et Helme ei olevat enam piisavalt terav.

Valitsuses aga hakkavad EKRE ministrid sisse elama ehk aru saama, millega on tõsiselt kiire. Martin Helme sõnul saadeti esmalt 100 päeva plaan Riigikantseleisse. Mart Helme selgitas, et 100 päeva plaan tähendab eesmärke, mis on koalitsioonileppes kirjas, mille jaoks otsitakse kohe vahendeid, mis pannakse kalendrisse kirja ja mis sisaldab asju, mis peavad selle aja jooksul olema kas ettevalmistatud või ellu viidud.

Rahandusminister Martin Helme täpsustas, et need on asjad, mille valitsus kohe ära teeb ja aega ei arvestata mitte ametisseastumisest, vaid plaani kinnitamisest, mis peaks lõpptähtajaks panema augusti. Lisaks pannakse paika ka valitsuse tööplaan neljaks aastaks, mis kujutab endast juba Exceli tabelit, kus on kirjas koalitsioonilepingus kirjapandu reaalsete toimingute, mitte väärtushinnangutena.

Ametnikud teevad koostööd

Siseminister Mart Helme rääkis, et ametnikud on juba välja otsinud koalitsioonileppe sätted ja ministeeriumi tööplaanid, et luua neis sidusus ehk nad on ise ka mõtted tööle pannud. Ka Martin Helme lisas, et rahandusministeeriumis on aktsiisimäärade langetamise osas tegevused kirja pandud nii ajaraami kui tööjaotuse osas ministeeriumide vahel.

“See on tohutu tööplaan ja lepiti kokku, et igaüks ei istu mitte ainult omal real, vaid kõik valdkonnad vaatavad üle ka teiste valdkondade plaanid,” kirjeldas Martin Helme. Mart Helme rääkis Tagasirände Agentuuri loomisest, mistõttu Eestisse tagasipöördunute integreerimine tähendab mitme ministeeriumi ressursside koondamist, ja selleks kutsutakse kokku ühine töögrupp.

“Kui üks teema on killustatud, siis öeldakse sageli, et me arvasime, et seda teete teie – keegi peab olema vastutav,” sõnas siseminister, kelle sõnul on ametnikud olnud talle tõsiselt tänulikud selle eest, et ta on pannud paika asjad, millest varasemad ministrid on mööda vaadanud.

Ka Martin Helme nimetas probleemiks seda, et paljud asjad on seni olnud dubleeritud, tehakse samu asju, mida kõrvalministeerium, kuid kõigil on selleks oma eelarverida, mida kiivalt valvatakse – ja see nähtus on Eestis tohutu. Tema sai oma ministeeriumis rahva tutvumiseks kokku kutsutud ja ütleb, et nende kompetents on tohutu, kuid sageli tegutsetakse põhimõttel, et nii on alati tehtud. “Minu sõnum on, et me peame ka teistpidi tegutsema, kui on seda alati tehtud ja kui miskit ei saa teha, siis otsime teid, kuidas saab,” lausus rahandusminister.

Eurodirektiividel ei lasta üle pea kasvada

Martin Helme on euroregulatsioonide osas paika pannud kolm reeglit: eurodirektiividest võetakse üle ainult need, mis on kohustuslikud; neist võetakse üle ainult miinimum ja mitte rohkem, ja direktiiv kirjutatakse seaduseks nii, et esmatähtis oleks selle inimese- ja ettevõtjasõbralikkus.

Mart Helme sõnul on vaja välja murda riigieelarve stagnatsioonist – baaseelarve, mida seni pole puututud, tuleb lahti teha ja üle vaadata kõik riigi püsikulud; tuleb lõpetada jutud struktureeritud eelarvest, laenude mittevõtmisest ja headel aegadel raha kogumisest, sest see kogutud raha sulab kogu aeg.

“Meie endi eelarveseadused on rangemad kui Euroopa Liidu omad ja me oleme sellega ennast nurka värvinud, sest ei saa lisaraha juurde tuua,” selgitas Martin Helme. “Praegu räägitakse, et teeme ainult siis, kui raha on. Toon näite: kui inimene hakkab sukasäärde koguma, et kodu osta, siis jõuab ta selleni 60-aastaselt, aga sukas kaotab see raha pidevalt väärtust, kodu ostmise ajaks on lapsed oma teed läinud, vahepeal aga on sel inimesel tulnud maksta elamis- ja muid kulusid. Laenuga ostes on sul kohe kodu olemas ja 60-selt on see sinu oma, kuigi vahepeal maksad laenu kinni.”

Vananenud IT-valdkond vajab uut tiigrihüpet

Edasi võtsid Helmed ette valdkonna, millele Mart Helme ennustab kiiret lõppu – see on IT-valdkond, kus tehti kord tiigrihüpe, kuid nüüdseks on e-riik nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud, selle raamistik ei kattu, igas valdkonnas on omad IT-liinid, andmepangad ei lähe sageli kokku. “Me pole enam IT-musterriik, 4 aasta pärast pole me seda ammugi – vaja on teha uus tiigrihüpe, kasvõi laenurahast leida ressurss uuteks lahendusteks,” rääkis Mart Helme.

Martin Helme sõnul oli Marti Kuusik selleks ümberkorralduseks kõige õigem inimene. Ka tema sõnul on IT-lahendused praegu sageli ühitamatud, ressurss on pihustatud ja IT-arendus on nagu kass Basilio lollidemaal – iga ametkond küsib arendusteks miljoneid maksumaksja raha, kuid sageli ei hakka need tööle, muutudes tohutuks mõttetuks raiskamiseks. Täpselt nii on lood sotsiaalministeeriumis, kus pandi magama kümneid miljoneid, kuid arendus ei hakkagi kunagi tööle. Rahandusminister lisas, et uut tiigrihüpet on vaja ka vananeva rahvastiku ja tööjõuvajaduse kontekstis, et luua kaasaegseid töökohti.

Mart Helme rääkis, et IT-valdkonna kapitaalne uuendamine on vajalik ka julgeolekuhuvides – Venemaast on saanud küberriik, ning arenenud maailmale on infotehnoloogiline mahajäämus Achilleuse kannaks. “Kui meie seisame paigal ja Venemaa töötab uusi lahendusi välja, siis pole neil mingi probleem häkkida meie moraalselt vananenud IT-süsteemidesse ja seal pahandust tekitada,” hoiatas ta. Martin Helme meenutas, et venelased üritasid 2016. aastal sisse häkkida USA valimissüsteemi ja proovisid seda ka Saksamaa puhul.

Siseminister Mart Helme hoiatas ka Hiina eest, kes on IT ala väga võimekas. Kuna Hiina ja USA on suured konkurendid, meie aga ameeriklaste liitlased, siis on võimalik, et ründeid katsetatakse meie peal, et tagaukse kaudu näiteks NATO süsteemidesse jõuda.

Martin Helme jutustas ka sellest, kuidas hiinlased on Lääne firmadega ühisettevõtteid luues nõudnud ka tehnoloogia jagamist, ja kuna Hiina puhul on tegu riigifirmadega, siis jookseb infotehnoloogia edasi nende majandusse ja kaitsetööstusesse. Näiteks jäi Briti kaitseminister hiljuti kohast ilma, sest sealne 5G võrk lekkis. Eriti ohtlik on Hiina poolriiklik firma Huawei, kelle seadmetest on leitud sideluurevõrgustiku elemente.

Piirivalvest, aktsiisidest  ja migratsioonist

Mart Helme rääkis ka sellest, et piirivalve käivitatud eeltööd ning sellest saab omaette eelarve, varustamise, reservi ja muu vajalikuga üksus. Immigratsiooni osas on alustatud erandite ülevaatamist, seda nii ülikoolide osas kui ka muudes valdkondades, samuti vaadatakse üle üldine migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika, et mitte kahjustada Abhaasia eestlaste huve.

Martin Helme sõnul pöördutakse tema poole sageli küsimusega, millal aktsiise langetama hakatakse. Koalitsioonileppes on kirjas, et seda tehakse juba tänavu, kuid selleks on vaja kokkulepet valitsuses ja eelnõu kinnitamist Riigikogus. Praegu tuleb seda teha ülitempokalt, kusagil 3-4 nädalaga, et Riigikogu saaks selle enne suvepuhkust kinnitada ja see jõustuks 1. juulist. Jutt on alkoholiaktsiisist.

“Keerulisemad kohad on poliitiline kokkulepe ja analüüs, seaduses endas on vaja vaid paar numbrit ära muuta,” selgitas rahandusminister. “Vajalik on, et alkoholiaktsiis langeks sel suvel – siis näeme, kas piirikaubandus muutub, kas eelarvelaekumised paranevad ja kas Soome turistid naasevad, või kannatab eelarve. 3-4 kuuga näeme trendi ära. Kui lükkame selle edasi, kaotame veel kümneid miljoneid.”

Siseminister rääkis ka sellest, et ministeeriumis valmistutakse võimaluseks, et Venemaa suunalt võib tulla massimigratsioon Läände, nagu see oli aastate eest Norra ja Soome piiril. Eesti on sellest õppust võtnud – välja töötatakse eelnõu, mis välistab neile migrantidele rahvusvahelise kaitse andmise ehk nad ei hakka saama ei sotsiaalabi, kortereid, elamisõigust ega muud, vaid peavad minimaalsetes tingimustes ootama, milla nende asju menetletakse.

“See on väga oluline, sest Venemaa võib kõike teha – ta lubab või lausa saadab näiteks vietnamlased, et minge Läände või jääte siin kõigest ilma – migrante on Venemaal palju ja Kreml võib migratsiooni meie vastu kasutada, ja praegu me jääksime igati hätta,” sõnas Mart Helme.

Ta lisas, et tänu EKRE aastatepikkusele hoiatustööle on meil ohtusid tunnetatud – näiteks mošee rajamist Tallinnasse ei toeta ei usuringkonnad, eriteenistused ega ametnikud, sest see oleks ukse avamine terroristidele ja siinsete moslemite radikaliseerumisele. “Me oleme kisa tõstnud ja see on kõigini jõudnud,” lausus ta.

Rääkides ametnike lojaalsusest, märkis Martin Helme saate viimases osas, et üks neist torkas tulevikuplaanidesse siiski sisse vihakõne kriminaliseerimise, mis mõistagi sealt välja roogitakse.

Kommentaarid