„Räägime asjast“: praegune valitsus tõhustab elanikkonna kaitset, kuid taagaks on see, et pikki aastaid pole selleks midagi tehtud

Eesti,
2MA28OCT19A030

Saates „Räägime asjast“ võtsid saatejuhid Mart ja Martin Helme jutuks ka hiljutise sügistormi, millel olid sel korral rängemad tagajärjed.

Martin Helme ütles, et sügistormid on iga-aastane nähtus ja on vaja, et ei satutakse kohe paanikasse – aga klikimajandusel töötav meedia küttis kohe kired üles, lisades ka poliitilise mõõtme ehk rünnakud EKRE ministrite vastu. Samas aga said Mart Helme haldusala ametid ehk päästjad ja politsei tagajärgede likvideerimisega kõige paremini hakkama, samuti alustasid EKRE ministrid kohe olukorrast tõsiselt rääkima.

Mart Helme meenutas, et just Taavi Rõivas väitis 2015. aastal vastuseks EKRE järelpärimisele, et Eesti ei vajavat elanikkonna kaitset, sest me ei valmistuvat sõjaks – tsiivilkaitse aga on vajalik ka loodusõnnetuste puhul ja Eestis on see nõrk.

Martin Helme märkis, et kõik elulised süsteemid sõltuvad elektrist ja kui see kaob pikemaks ajaks, hakkab tsivilisatsioon hätta jääma. Võrus aga ei toiminud elektrivarustus ja sellest lähtuvalt ka side.

Siseminister käis Võrus kohapeal ja tema sõnutsi kriisikomisjon töötas, päästjad ja politseinikud panid käed igale poole külge, kus oli vaja, siseministeeriumi valmisolek oli adekvaatne ja sinna suunati ka jõudusid juurde, kuid tema alluvad ei paranda liine. Jõustruktuurid ei saa ka katastroofipiirkondadele oma varugeneraatoreid ära anda, sest neid võib endil muutuvas olukorras vaja minna.

Martin Helme sõnutsi ei suudetud Võrus ette prognoosida, kaua elekter ära on, kas tunde või päevi, sellest aga sõltuvad tegevusplaanid. Elektrivarustus aga läheb kahe ametkonna ja kahe ministeeriumi alla. Kõrgepingeliinid on Eleringi käes, kes allub majandusministeeriumile, jaotus aga on Elektrilevi ehk Eesti Energia kätes, kes allub rahandusministeeriumile.

„Andsin juba teada, et soovin aruannet sellest, kuidas kriisi ajal tegutseti – Elektrilevi võtab suuri summasid elektri ülekande eest, ja peab selle eest ka varustatuse tagama, sest inimesed on neile maksnud,“ sõnas rahandusminister.

Mart Helme sõnul oli Võrus olemas dubleeritud süsteem kahe paralleelse liiniga, kuid kuna läbi põles nn ajukeskus, lülitusid mõlemad liinid välja. Avariiga seoses on päevakorda tõusnud liinikoridoride laiendamine hilisema kahjude likvideerimise asemel, kuid mitte kõik ei ole nõus selleks metsa maha võtmisega.

Siseminister süüdistas ka meediat, kes on spekuleerinud paljude võimaluste kallal. Nii tuleb liinid küll maasse viia, kuid see võtaks 15-20 aastat aega, aga seni peab korra looma olemasolevates süsteemides.

Teine küsimus on varugeneraatorites, millega peaks tegelema mitte ainult riik, vaid ka ettevõtjad ise – Mart Helme tõi näiteks põllumehed, kellel on need farmide tarvis juba suuresti olemas. Riik peaks hoolitsema näiteks haiglate eest ja see on juba sotsiaalministeeriumi rida.

Siseministri sõnul ei saa praegune valitsus Reformierakonna nipsakat suhtumist elanikkonna kaitsesse päevapealt muuta, kuid juba on olemas näiteks evakuatsiooniplaanid, hädavajalikud varud, tehtud on palju ettevalmistuvaid samme, mis pole alati veel toiminud.

Martin Helme sõnul on ka kohalikel omavalitsustel oluline roll, seda eriti inimestega suhtlemisel, pealegi teavad kohalikud võimud, kus miski on. Ta tõi näiteks ühe haiglajuhi, kes tõttas voolukatkestuse puhul ise kanistritega appi – inimesed ei oota, kuni avalik võim otsuseid teeb, vaid aitavad ise süsteeme taas tööle panna.

Lisaks peaksid suurtootjad Martin Helme sõnutsi ise elektrivõimekuse tagamiseks samme astuma, sest riigil on katastroofi ajal omad prioriteedid, näiteks haiglad.

Loota ei tohiks ka ainult mobiilside peale. Ka selles osas ajas Rõivase valitsus poliitikat, kus häire korral pidi sõnumitega inimesed välja kutsuma. Võrus kadus mobiiliside 15 minutiga ja side tekitati Läti või Venemaa kaudu. „Telekomifirmadega on vaja lepinguid, millega vastutaks ka nemad side eest,“ märkis Mart Helme.

Saatejuhid rääkisid ka sellest, et juhtivtegelased ei pea mitte ise oma kätega appi tõttama, vaid organiseerima inimesi, et nood süsteemid tööle paneksid.  Palju asju, mida praegu tehakse, on ebapraktilised, näiteks plaanitav generaatoritega elektrivarustus piiril, mis peaks sealset elektroonikat töös hoidma, kuid mida ilmselt läheb väga harva vaja. Omalt poolt arvasid Helmed, et Eleringil ja Elektilevil võiks olla oma varugeneraatorid, mida saaks üle riigi vajadusel kohale vedada.

Mart Helme sõnul on praegu üle Eesti 10 tanklat, kel on oma sõltumatu elektrivarustus olemas, sealhulgas Circle K ja Alexela, lähiaastatel peaks nende arv tõusma 34-ni. Need protsessid on majandusministeeriumi kaudu juba käivitunud.

Siseminister lisas, et kui torm oleks kaks nädalat hiljem tulnud, poleks Võru veefirmal veevarustuse ja kanalisatsiooni tööshoidmisega probleeme tekkinud – varugeneraatorite paigaldamine on hetkel käsil.

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused