23.12.2018
Mart Helme “Räägime asjast” stuudios.
Saates “Räägime asjast” käsitlesid Mart ja Martin Helme prokuratuuriga seoses ka immigratsiooniteema varjamiseks sobival ajal alustatud vahistamisi Danske panga töötajate seas.
“On ilmne, et mindi kõige väiksemate tegelaste kallale – piltlikult karistatakse tellerit selle eest, et pangadirektor pätsas raha,” lausus Martin Helme. Tema hinnangul on peapõhjuseks siiski see, et Danske rahapesu uurimine ja vahistamised on maailmas käima läinud ja seda tehakse nii Taanis, Rootsis, Saksamaal, Belgias, Suurbritannias kui ka USA-s. Mart Helme täpsustas, et hetkel on uurimise alla 300 miljonit pestud raha, mis on 250-miljardilise kogusummaga võrreldes vaid kübeke.
“Kuna alustati väiksemate püüdmisega, on need, kes suurt raha tasku toppisid, saanud puhveraja, et otsad vette peita,” arvas Martin Helme. “Isegi kui jõutakse peamiste sidemeteni, on selleks ajaks tõestusmaterjal vähenenud miinimumini ja summad kahanenud ning tõestada suudetakse vaid väga väike osa – järgneb tingimisi karistus, keegi istub natuke eeluurimise all, aga rahad on offshore`sse kanditud ja vabanedes kaob see inimene Kariibi mere saartele minema,” kirjeldas Mart Helme.
Martin Helme märkis, et uurimises keskendutakse pangatöötajatele ja välditakse poliitilisi seoseid, kuigi nii suurt rahapesu ei saa teha, kui pole poliitilist katet – paremal juhul magasid prokuratuur ja kapo kõik maha. Tema sõnul on Riigikogu õiguskomisjonist läbi käinud valitsuse rahapesu tõkestamise komisjoni protokollid, mis näitavad, et rahapesu tippaegadel jooksis info kohale, aga kohal ei käinud komisjoni juht ja rahandusminister Jürgen Ligi. Dokumentidest tuleb välja, et rahapesust teadsid nii kapo kui rahapesu andmebüroo.
Mart Helme ütles, et EKRE-t just sellepärast kardetaksegi, et nemad juhtunut kalevi alla ei pane ega jäta luubi alt välja kedagi, kes asjaga seotud on. “Sellepärast meile hirmu täis silmadega ka otsa vaadatakse, sest teatakse, et me mitte ainult ei räägi, vaid ka teeme,” lausus ta. Martin Helme naeris Ratase sõnade üle, et EKRE ei dikteerivat sisepoliitilist helistikku – aga ta teeb seda päris palju, sest isegi Ratase intervjuu pealkirjas oli EKRE sees.
“Ratas ütles, et kui valija annab meile mandaadi ja EKRE ennast muudab, siis võivat meiega ka valitsust teha – meie ei hakka ennast muutma, nii nagu tegi Keskerakond valitsusse saades, kus ta muutis ennast täielikult,” lausus Martin Helme, lisades, et valijad ei andestaks seda kunagi. “Kui me ujume vastuvoolu, esineme poliitiliste sõnumitega, mis eristuvad kartellierakondadest täielikult, siis ei kavatse me ka pärast valimisi ennast kellelegi meelepäraseks muuta,” lubas ta kindlalt.
Mart Helme lisas, et sellised erakonnad on juba RE, Isamaa, sotside ja Vabaerakonna näol olemas, kes mugandusid kohe. Näiteks VE oli alguses kooseluseaduse vastu, kuid muutis Riigikogusse pääsedes kohe oma vaateid. “Riigikogus näeb kohe, kuidas sa hääletad ja nemad läksid kohe kartellileeri üle,” märkis ta. Martin Helme ütles, et ka Eesti 200 kampa pole kellelegi vaja ja loodetavasti näevad nende potentsiaalsed valijad enne selle enne valimisi ära.
“Meil pole plaanis ennast peale valimisi kellegi pärast muuta,” lubas Martin Helme. “Pärast valimisi tuleb hoopis teistel seda meie pärast teha, kui valimistulemused on selgunud!” Ta meenutas, kuidas üks Isamaa tegelane oli talle öelnud, et EKRE-l tuleb ennast valitsusse pääsemiseks korrigeerida. “Ütlesin talle, et teil tuleb endil seda teha – me ei lähe valitsusse sellepärast, et seal olla, vaid selleks, et oma lubadusi ellu viia.”
“Kui me ei teeks sellist poliitikat nagu praegu, siis ma ka ei oleks poliitikas – ma ei ole siin selleks, et kellegagi kaasa joosta,” teatas Mart Helme. Martin aga meenutas taas, kuidas üks Keskerakonna tipptegelastest ütles talle avalikult, et nad hääletasid rändepakti poolt seetõttu, et selleks tuli otsene käsk Brüsselist. Mart Helme kritiseeris Lätis tegutsevat globalisti Veiko Spolitist, kes väitis nagu oleks seal rändepakti maha hääletanud nõukogude kolonistid – sellistele orjalikele tegelastele on ka rahvuslased väidetavalt Kremli agendid.
Edasi aga rääkisid Helmed lõbusa loo sellest, kuidas Ratas otsustas kavalusega kätte saada 18 000 allkirja rändevastasele petitsioonile. Tavaliselt antakse need üle Riigikogule, kus Nestor nad sahtlipõhja peidab, kuid kuna rändepakti üle pidi otsustama valitsus, tahtis EKRE need valitsusele üle anda. Peaminister läks fraktsiooni ruumidesse ja küsis allkirju, kuid sekretär vastas, et need annavad üle saadikud.
“Me olime peale infotundi istungil, kus oli kohaloleku kontroll, ja hääletused – Ratas teadis, et me oleme saalis ja proovis meid üle kavaldada. Nii see ikka ei käi, Ratas, me ikka lepime kokku ja kohtume kas Stenbocki majas või fraktsioonis, ja üleandjad on poliitikud, mitte nõunikud või sekretär,” selgitas Mart Helme. Martin Helme sõnul näitab see peaministri suhtumist 18 000 inimesse, kelle allkirjad tahab ta lihtsalt tasku pista – see on nende peale sülitamine!
“See on näide halvast poliitilisest kultuurist ja suhtumisest protseduuridesse, aga ennekõike on asi lugupidamatuses inimeste vastu, kes need allkirjad andsid,” sõnas Mart Helme lõpetuseks.