Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Räägime asjast I”: sõit Lätti 24. 02 polnud joodikute ralli, vaid poliitiline hoiatus

-
04.03.2018
lätti
© UU

Pühapäevases Tre, Ring FM-i ja Pereraadio saates “Räägime asjast” olid taas koos Mart Helme ja Martin Helme ning teemadeks järelvaatavalt NO99 aastapäevaetendus, aktsioon “Maksud Lätti”, peaministrikandidaatide ülevaade ja Putini kõne.

Mõlemad Helmed nentisid rahulolevalt, et NO loodud paskvill sai tuld ja tõrva mitte ainult rahvuskonservatiividelt, vaid praktiliselt kogu ühiskonnalt, sealhulgas ka niiöelda omadelt, sest see oli tohutusuure raha eest kehvalt tehtud, nähes välja nagu nutitelefoniga tehtud poliitilise alatooniga depressiivne, ebaesteetiline ja inetu käkerdis.

Martin Helme nentis, et kui president andis tellimuse NO-le, siis oli juba selge, et midagi nii võigast tulebki ja Mart Helme lisas, et ega see seltskond muud ei oskagi. Seda toonitasid muide ka Markus Järvi ja Varro Vooglaid Objektiivis, et loos polnud ei vaimu ega loomingut.

“Ainsad tõsisemad asjad olidki pärit varasemate põlvkondade, näiteks Heino Elleri loomingust,” märkis Martin Helme. “See, mida nad ise tegid, oli kole, ja eks nad näevadki Eestit sellisena – me ei saa NO puhul rääkida vaimsest eliidist, sest pole ei vaimu ega eliiti.”
“Nad ei taha ennast rahvaga samastada, vaid tahavad ennast Euroopa eliidina näidata,” lisas Mart Helme.

Eesti “eliit” on nagu Kaupo pärast Roomas käimist

Martin Helme nimetas seda nähtust kaupostumiseks, mis tähendab, et nagu liivlaste vanem Kaupo hakkas pärast Roomas käimist oma rahva häbenema, nii on ka see seltskond ennast oma rahva turjale sättinud, ise samas teda vihates. EKRE võtab seejuures eesti rahvast sellisena, nagu ta on ega häbene teda ka vigadega, sest rahvuskonservatiivid on ka ise osa rahvast.

“Teater eksis filmi karjamale ja tuli käkk,” võttis Martin Helme kokku. Tema sõnul tahtis president Kaljulaid sellega EKRE-le keskmist sõrme näidata ja rahvast sellesse lagasse suruda, kuid keeras vindi üle ja kukkus ise ninali selle jama sisse. NO99 aga on Martini arvates mitte teater, vaid trupp, kes tegeleb poliitiliste loosungite väljahõikamisega, mispeale nende endi seltskond Sirbist ja Müürilehest kirjutab kiitvaid arvustusi.

Mart Helme arvamust mööda oli NO99 tüki näol tegu ka poliitilise manifestiga nende vastu, kes käisid tõrvikurongkäigus. Martin Helme toonitas, et autorite silmis on Eesti kui võigas ja sünge mudakoorem ning eesti rahvas on neile justkui ängistav mass. Mart Helme meenutas eelmise iseseisvusperioodi aega, mil vabariigi 20. aastapäeva tähistati rõõmu ja uhkusega ning praegugi olnuks põhjust pigem uhkust tunda.

“Maksud Lätti” on tõsine hoiatus võimuritele

Järgmiseks jututeemaks oli aktsioon, mille käigus sõideti protestiks Lätti ja Martin Helme sõnul oli tegu kaudse protestiga ERM-is toimunu ja NO99 etenduse taustsüsteemi, täpsemalt aga valitsuse poliitika vastu. Kui tõrvikurongkäik oli poliitiline manifest rahumeelses ja rõõmsas juubelikontekstis, siis “Maksud Lätti” oli otseselt poliitiline aktsioon, millega näidati, et rahvas ei luba ennast vaikseks massiks muuta ja ei lahku kodumaalt.

“Eesti võimulolijad peaks sellest tõsiseid järeldusi tegema – Lätti sõit ei olnud mingi joodikute viinaralli, vaid Facebooki abiga korraldatud võimas jõudemonstratsioon, mis näitas, et kui võim annab ajendi, siis on ka mäss tulemas!” hoiatas Mart Helme.
Martin Helme sõnul on rahanduskomisjonis piinlik vaadata, kuidas ametnikud vingedavad, näitavad tabeleid ja püüavad tõestada, et piirikaubandus ei ole midagi hullu.

Helmed kritiseerisid valitsust, kes teatas, et maksutõuse ei tule ja aktsiise ei tõsteta, ning serveerib seda kui kingitust rahvale, kuigi senised aktsiisitõusud jäävad ja Lätist ostetakse endiselt kõike vajalikku. Valitsus näitab seejuures, kuidas nad näpistavad 5 miljonit siit ja sealt, aga Lätti minevat 100 miljonit ikka koju ei tooda.

Martin Helme sõnul pole valitsusel vaja katteallikaid otsidagi, aktsiiside langetamisel algtasemele tuleb kõik see raha maksude Eestisse laekumise kaudu tagasi ja kui jutuks võtta täiendavad katteallikad, siis tuleks see raha leida riigieelarve kärbetest ehk kulutuste vähendamisest.

Mart Helme rõhutas, et valitsus on sisuliselt igas valdkonnas inimestelt raha rohkem sisse nõudma hakanud, mis väljendub teenuste ja kaupade pidevas kallinemises. Martin Helme jutustas, kuidas ta ostis oma lapsele ortopeedilise abivahendi, mida haigekassa sel aastal enam ei kompenseeri, ja ortopeed ütles, et kui tema laps seda enam ei vaja, siis võiks selle tema kaudu anda mõnele inimesele, kes seda lihtsalt osta ei jaksa. Tema sõnul on praeguses tervishoius kõigil halb, nii õdedel, arstidel kui patsientidel, ometigi käivad jutud 50-miljonilise telemaja ehitamisest.