“Räägime asjast”: Stroomi juhtumi puhul kahetsetakse vahelejäämist, mitte tegu

Martin ja Mart Helme “Räägime asjast” saate stuudios.

Pühapäevases saates “Räägime asjast” võtsid Mart ja Martin Helme esimese loona ette niinimetatud Stroomi ranna skandaali.

Nimelt toimus rändepakti arutelu tipphetkel ajal pikk jada provokatsioone EKRE vastu. Kohe pärast Tarandi laamendamist Toompea meeleavaldusel hakati rääkima lugu ameeriklannast ja tema koerast, keda olevat rukkilillemärkidega mehed suurte kividega loopinud. Kuigi rahvuskonservatiivid leidsid loo ülimalt kahtlase olevat, võttis peavoolumeedia asja suurelt üles, kirjutades sellest, kui hirmsad on ekrelased ning et erakond peab oma löömamehed korrale kutsuma ja kõigi ees vabandama.

Mart Helme meenutas, kuidas ERR-i “ajakirjanik” Johannes Tralla püüdis talt põlglikul ja solvaval moel vabandust välja nõuda, kuid seda ta mõistagi ei saanud. Martin Helme sõnul oli Stroomi rannas toimunu õpikunäide infooperatsioonist.

“Kõigepealt mõeldakse välja sündmus, mis küll kinnitust ei leia; sellega seostatakse mingid ürginstinktid, nagu välismaalasest naise loopimine kividega – kuigi oli üheselt selge, et seda lugu polnud, pandi “väärikas inimene” ehk Karoli Hindriks seda sotsiaalmeedias kerima; sealt võttis meedia loo midagi kontrollimata üle, ja edasi juba poliitikud,” kirjeldas ta. Sooviks aga oli panna immigratsioonivastased häbenema seda, et nad ei taha oma maailma võõrastele loovutada, viies arutelu rändepaktilt mingitele neandertaallastest löömameestele.

Mart Helme meenutas, et kui selgus, et rünnet polnudki, järgnes ridamisi väljaannete juhtkirju, milles nagu taktikepi järgi muretseti hoopiski selle üle, et sellised libauudised õõnestavat võitlust rahvuskonservatiivsuse vastu ehk siis nuteti mitte teo, vaid vahelejäämise üle. Helme tõi ka paralleeli Ameerikaga, kus kurdetakse, et vasakpoolsed demokraadid keeravad Trumpi-vastasuses vindi üle ja president võidakse tagasi valida. “EKRE puhul on sama – meie olevat jälgid ja läbikukkunud provokatsioonid tegevat meid populaarseks, mitte et tegu oleks ebaeetiliste valedega,” märkis ta.

Martin Helme ütles, et läbikukkumine oli halastamatu – lisaks kivideloopimisele rannas, kus kive eriti pole, ning “natside” eriti asjatundlikele ja peentele inglisekeelsetele fraasidele vajutas asjale pitseri see, et asjaosaline ise on vasakliberaalist feminist ja geiagenda toetaja ning “luurekoordinaator” Eerik-Niiles Krossi naine.

Mart Helme sõnul pole Kross vähemalgi määral luureekspert, vaid sõidab vana rasva peal, tal pole mõju luuremaailmas ega ka tausta, ning ta on selles keskkonnas paaria. Edasi aga tõid Helmed esile kogu Krossi mineviku: kuidas ta ärimeeste kohta saadud infot väljapressimisteks kasutas, kuid ise selle tõttu kõrvaldati; kuidas ta vahendas Eestisse aferist Angottit; kuidas ta oli seotud Arctic Sea kaaperdamisega ning Interpoli tagaotsitav; kuidas ta oli Gruusia sõja ajal nõunik ja see riik sai lüüa; kuidas Kross ja Toomas Hendrik Ilves said võileivahinna eest erastada vanalinna kortereid – ja lõpuks, pankrotis rabelev Kõue mõis on skandalisti Mary Jordani nimel.

Saatejuhtide hinnangul tegid Krossid vea, andes Stroomi vale politseile uurida – igal juhul sattus uurijaks olema aus politseinik, kes tuvastas, et ameeriklanna pole sel ajal rannas käinudki. See võis olla ka sundkäik, sest politsei oli eelnevalt ennast Tarandi kaitsmisega lolliks teinud. Igal juhul soovitab Mart Helme nüüd valetunnistuse teinud ameeriklanna võimaliku kriminaalkaristuse korral riigist välja saata. Martin Helme nentis, et meil on liiga palju Eesti ellu sekkuvaid ja laimavaid välismaalasi.

“Kuzitškin õpetab meid, Troitski laimab, Samorodni on küll sünnijärgne kodanik, aga ikkagi tibla mõtlemisega – kõik teavad meist paremini, kuidas Eestit juhtida, kes on õige eestlane, ja milline ta peaks olema,” pahandas Mart Helme. Martin Helme aga meenutas, kuidas Stroomi libauudise järgi kirjutasid “arvamusliidrid” meedias pikki lugusid, kuidas asi olevat käest läinud, sealhulgas ka näiteks Riigikogu esimees Eiki Nestor – aga selgub, et asi on käest läinud vaid libauudiste levitajatel.

Helmed meenutasid, kuidas peaminister Jüri Ratas mõistis Riigikogus hukka igasuguse vägivalla, kuid keeldus hukka mõistmast vägivalda, mida ei olnud ehk siis valeteateid vägivallast. Kultuuriminister Indrek Saar rääkis Stroomi juhtumi põhjal rusikapoliitikast, siseminister Katri Raik aga EKRE vägivalla ohvritest – viimane avaldas küll kahetsust, kuid ilmselt vaid Jordani ja Krossi vahelejäämise pärast. Jüri Ratas ütles huvitavalt, et kui tema oleks ministrite kombel vahele jäänud, oleks ta vabandanud – nüüd valitsusjuhina mitte.

“Ükspuha, mida meie kohta räägitakse, selgub lõpuks siiski, et see on vale,” märkis Martin Helme. “Poliitikutele peaks soovitama – enne kui järeldusi teete, tehke kindlaks, mis tegelikult juhtus, aga ärge tormake seisukohti võtma!”

Saadet saab kuulata ka pühapäeva õhtul kell 21 Tre Raadios, Ring FM-is ja Kuressaare Pereraadios.

Kommentaarid