“Räägime asjast 2”: suuremastaabilise Vene rahapesu järel peetakse Eestit endiselt madala riskiga maaks?

Eesti,
- Updated
©Tairo Lutter/Postimees
Mees, kes räägib musta valgeks – Jürgen Ligi.

Saates “Räägime asjast” võtsid Mart ja Martin Helme jutuks ka Danske teema ja sealhulgas ka Riigikogu õiguskomisjoni istungi, kus kuulati üle Jürgen Ligit.

Martin Helme sõnul oli see väga emotsionaalne koosolek, nagu Ligi puhul ikka, ja too üritas jällegi Danske afääri vaiba alla pühkida. Mart Helme sõnul aitab sellele kaasa Jüri Ratas, kui ta väidab, et avalikustamine määriks Eesti mainet – just afääri telgitaguste väljatoomine parandaks seda!

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Kuigi Jürgen Ligi pole ainuvastutaja, oli tema võimuses seda asja paljastada, aga tema ei teinud seda – Ligi on oluline vastutaja,” selgitas Martin Helme. Mart Helme täpsustas, et Ligi väidab, nagu ei saanukski ta rohkem midagi teha.

Martin Helme sõnul on Ligi peamisteks argumentideks “Ära aja rumalat juttu!” ja “Mina tean paremini!” Danske oli küll peamine rahapesu koht, kuid algas see juba Sampost ja väiksematest pankadest. Martin Helme sõnul väidab finantsinspektsioon, et nad olevat tähelepanu juhtinud nii politseile, prokuratuurile kui ka Taanile, kuid midagi ei olevat kaasnenud ja siis olevat ise asja käsile võtnud. “Miks seda enne teha ei saanud,” küsib Martin Helme.

Eestit hoiatamas käinud vene pankur tapeti

Ta meenutas ka sel nädalal avalikustatud lugu, et Vene keskpanga esindaja Kozlov käis Eestis rahapesust rääkimas, ta nimetas konkreetseid kohti, inimesi ja summasid, läks siis kodumaale ja lasti maha, nagu ka sama rahapesu üles võtnud Sergei Magnitski. Kozlovi tappis küll teine ärimees, kuid seegi oli kuritegeliku taustaga. Mart Helme sõnul pole Venemaal mõrvareid raske leida, kuid sellise kaliibriga meeste tapmiste taga peab olema riigi toetus, eriti eriteenistuste poolne, ja läbi Eesti liigutatigi raha, mida need eriteenistused oma tööks kasutasid. Näiteks Skripal mürgitati küll ülejooksmise tõttu, aga temagi pidi neid hargnevaid liine teadma, kust Vene rahasid liigutati.

Martin Helme küsib: kui mängus olid Vene eriteenistused, siis kus olid Eesti omad? Ka prokuratuuri tulid Venemaa poolelt õigusabipalved, korraks uurimist ka alustati, kuid see lõpetati “midagi leidmata”. Ilmselt tegeles ka prokuratuur, mis on küll justiitsministeeriumi halduses, kuid kellelegi ei allu, rahapesu kinnimätsimisega – sellesse on segatud ka tollane minister Andres Anvelt, nagu ka varasemad ja hilisemad justiitsministrid Hanno Pevkur ja Urmas Reinsalu.

“Anvelti ajal leevendati ka rahapesuseadust, aga keegi seda ei märganud, sest samal ajal tuli kooseluseadus, mis võttis tähelepanu endale,” märkis Martin Helme. Mart Helme aga meenutas, et tollal räägiti, kui usaldusväärsed olevat Eesti pangad ja rahapesu ei saavat toimuda, sest suhted Venemaaga olevat halvad.

Eesti olevat endiselt madala rahapesuriskiga maa!

Martin Helme rääkis sel nädalal avaldatud raportist, mille põhjal olevat Eesti madala rahapesuriskiga maa. “Meil on augud põrandas, kust voolavad läbi tohutud summad ja ikka väidetakse, et meil olevat ilus läikiv parkett,” kirjeldas ta. “Kas raporti koostajad ei saa aru, et nii likvideeritakse viimanegi usaldus nende vastu, kes peaks tegelema rahapesu tõkestamisega?”

“Miks kapo midagi ei kahtlustanud – ainult neil on õigus poliitikutele öelda, et nad mõne asjaga ei tegeleks?” küsib Martin Helme. “Kapo oli kas asjaga seotud või lausa kaasosaline – ta laskis vene luurel 10 aastat rahapesuga tegeleda!”

Mart Helme sõnul on kapos, prokuratuuris, kohtusüsteemis ja teistes organites siiani palju inimesi, kes läksid 1990. aastatel sinna nõukogude struktuuridest, nende seas on ka KGB töötajaid ja “koputajaid” – nad on konksu otsas ja saavad kasvõi teatud asju lõpetada. Kapo näiteks ongi palju asju summutanud, väites, et sellega tegelemine seadvat ohtu mingit nende operatsiooni.

Helmede hinnangul on koos Ligiga asjas sees ka kauaaegne peaminister Andrus Ansip, kes oleks pidanud neid asju nägema ja need lõpetama, aga ka paljud võimuerakondade poliitikud, kes on nüüd agarad EKRE-t Kremli käepikenduseks olemises süüdistama.

Riisalu tahab sõjaväestatud politsei idee põhja lasta

Järgmisena võtsid saatejuhid ette Aivar Riisalu uitmõtte ajateenijate kasutamisest piirivalves. Martin Helme sõnul on tegu katsega varjata riigikaitselist saamatust, kus kaitseministeerium on lasknud riigikaitsesse suuri lünki, alates kaitseringkondade kaotamisest kuni valede relvahangeteni.

“Riisalu pakkus teadlikult välja rumala lahenduse, millest oli erakonnal võimalik taganeda – see oli katse kas meilt teema ära võtta või see ära solkida, kaaperdada või ära lörtsida,” arvab Mart Helme. Martin Helme sõnul on piirivalve tegevus hoopis teistsugune ja ajateenijate panek sinna ei aita kuidagi olukorda parandada. Varasemal professionaalsel piirivalvel küll oli reserv, aga mitte ajateenijatest.

Mart Helme rääkis, et piirivalve tegevuseks laiamastaabiline piiriületuse ennetamine ja tõkestamine, koostöö teiste riikidega terrorismi ja uimastiveo osas jne – seda ei saa teha lühiajalised ajateenijad, kes ei jõua vajalikku õpet kättegi saada ega tohiks lahkudes teenistuse ajal saadud infot omada. See on professionaalide eriala, lisaks peab üksusepõhine piirivalve olemas valmis sissetungideks, õppima sissitegevust, teadma relvaladusid ja nii edasi.

Martin Helme kritiseeris Riisalut, kes ei mõista, et sõjaväestatud piirivalve pole sama, mis sõjavägi, ja ta lisas, et inimestel on üldse piirivalvest vale arusaam, nagu võtaks ta üle piiri tulijaid vastu – tegelikult peab ta ebaseaduslikke piiriületusi tõrjuma, vajadusel isegi tulistades. See, mida näeb Euroopas, kus piirivalve võtab migrante vastu või päästab neid, pole õige – ta peab neid hoopis piirilt tagasi saatma. Nii nagu nõukogude ajal, mil piiri kaitsti küll samavõrra lahkujate kui sisenejate eest, kuid viimased naljalt sisse ei saanud.

Mart Helme täpsustas, et taastada tuleb ka piirikontroll, et juba piiril, sadamates ja lennujaamades oleks teada, kes tulevad, kauaks, millal lahkuvad, palju neid on ja kõik info läheks andmebaasidesse, kusjuures need, kel pole õigust tulla, saadetakse kohe tagasi – mitte nii nagu praegu, kus minister Anvelt laiutab käsi, teadmata, kui palju illegaale meil on.

Piirikontrolli puudumisel ujutavad migrandid riigi üle

Helmed rääkisid ka Soomest, kus immigrante on ühe põliselaniku kohta juba rohkem kui mujal Euroopas, kusjuures somaallasi on rohkem kui eestlasi; Rootsist, kus immigrante on juba miljon ja riik hõiskab, et varsti on rahvaarv üle 10 miljoni, ainult et migrantide, mitte põlisrahva arvelt. Sama on Eestis ka president Kaljulaidi “eestimaalastega”.

Piiriga seoses tuli jutuks ka uuring, mis tehti sõltumatu agentuuri poolt ja see ütleb, et kui aktsiisid langetada, tuleb tarbimine Lätist Eestisse tagasi ja sellega koos kohe ka 100 miljonit. “Seda uuringut ma usun,” lisas Martin Helme. Mart Helme lisas, et ka Soome suunalt on ostjaskond ära kukkunud ja üks hiljutine uudis väitis, et isegi Estonia ooperiteater kaotas 13 000 külastust – ja soomlaste kadumisega on hädas kõik, alates hotellidest ja spaadest, ning lõpetades juuksurite ja massööridega.

Mart Helme nentis, et valitsusele pole 250 kadunud miljonit mingi raha, lasteaiamaksu kadumisest puuduva jääva 60 miljoni üle aga ulutakse ahastavalt. Martin Helme sõnul arvavad ka temaga rääkinud ärimehed, et piirikaubanduses ei saa enam midagi teha. “Vastupidi, see on ülimalt lihtsalt parandatav, raha tuleb tagasi ja majandus elavneb, nagu meie programm ka selgitab,” ütles ta. Ka Jürgen Ligi tahab aktsiisid ainult nende endi loodud tasemele viia ehk sinna, kuhu Rõivas need tõstis.

Raha raisatakse ühes kohas, kärbitakse teises

Martin Helme pidas ääretuks lolluseks ka seda, kuidas ei taheta 100 miljonit tagasi tuua, kuid nurisetakse, et sünnitusosakondadele ei jätku 120-140 tuhandet. Mart Helme lisas samasuguse rumaluse, nagu ei saavat Valgas ja Põlvas anda kvaliteetset sünnitusabi – aga kui naisel looteveed autos teel Tartusse ära tulevad, tuleb põllul või autos sünnitada, kuigi ämmaemand kohapealses haiglas aitaks hädaolukorras. Martin Helme sõnul tellis sellise negatiivse tasuvusuuringu Tartu Ülikooli Kliinikum, kes tahab kogu arstiabi sinna koondada.

“120 tuhandet haiglatele pole, 250 miljonit naabritele on. Rail Baltic läks taas viiendiku võrra kallimaks – see pole riigile mingi raha, aga 60 miljonit lastele on katastroof,” tõi Martin Helme veel ühe näite. Mart Helme lisas, et EKRE majandusprogrammis on neljarealiste teede jaoks raha ja tööjõud juba teada, aga Rail Balticul, kus rongid nagunii sõitma ei hakka, tahetakse selleks loodus segi keerata ja võõrtööjõud sisse vedada.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused