“Räägime asjast”: vabariigi aastapäeva eel hakatakse eksitavalt rõhuma rahvastemanifestile

Martin ja Mart Helme saate “Räägime asjast” stuudios.

Saate “Räägime asjast” viimases osas rääkis Mart ja Martin Helme ning Henn Põlluaas valimiskampaania kulgemisest.

Martin Helme ütles sotside paljastamise taustal, et vasakliberaalse demokraatia eesmärkidest valimiskampaanias rääkida ei juleta. Kuigi meedias väidetakse, et nendel valimistel pole suurt teemat ega vastandumist, siis ükspuha, millise suure teema EKRE välja toob, sellega kaasa ei minda – et ei selguks pilt, kus ühel poolel on kartellierakonnad ja auruväljutamisprojektid, teisel poolel EKRE, sest ei taheta viimase pilti pääsemist. Selle asemel tuuakse kogu aeg esile väikseid pseudoteemasid, nagu näiteks valimiskompassid.

Mart Helme sõnul on keskendutud ka sellele, et erakondade lubadused on liiga kallid, eriti aga räägitakse, nagu ajaks EKRE riigi pankrotti. “Jahutakse niisama, et varjata Eesti põhiprobleeme, milleks on sisse- ja väljaränne, rahvusriigi asendamine kodanikupõhisega, eesti keele positsioonide nõrgenemine ja eestlaste osatähtsuse kahanemine,” märkis Helme. “Aga kõik muu ongi nende teemadega otseselt seotud.”

Henn Põlluaas märkis, et põhiküsimus on üks – me kas jätkame samamoodi ja hääbume olematusesse või püüame suveräänset rahvusriiki hoida. “Meil on põhjalik valimisprogramm, aga ilma eesti rahva kestmiseta ei ole Eesti riigil mingit mõtet, sest kelle jaoks see riik on, kui eestlasi pole,” rääkis ta. “Kartellierakondadele see põhiküsimuseks pole, nemad tahavad avatud ja multikultuursed olla, ning kardavad seetõttu diskussiooni astuda, sest pelgavad alla jääda.”

On oodata erilist rünnakut rahvusriigile

Mart Helme hoiatas, et 24. veebruari eel hakatakse rõhuma “Manifestile kõigile Eestimaa rahvastele”, et näidata, justkui oleks kõik rahvad siin võrdsed ja Eesti peaks olema avatud kõigile 7,5 miljardile inimesele ning neil olevat samad õigused, mis eestlastel.

“Vabadussõjas lõid eestlased vereohvrit tuues riigi eestlastele, mitte venelastele, poolakatele ja teisetele rahvusvähemustele,” märkis ta. “Manifest oli alusdokumendiks tollases kontekstis ja tuua see tänasesse Eestisse on kuritegelik.”

Martin Helme märkis, et jutt käib eestlaste riigist eestlaste asualal, kus oli marginaalses koguses rahvusvähemusi, eestlasi aga oli tollal 92%, kuid nüüd püütakse tõestada, nagu oleks Eesti ka tekkides olnud avatud ja multikultuurne. Henn Põlluaas lisas, et eestlased kuulutasidki rahvusriigi loomist eestlastele eesmärgiga säilitada oma rahvus.

EKRE majandusprogramm tõrjus majanduse valimisteemadest välja

Martin Helme tuletas meelde, kuidas avalikkusele pakuti, et valimiste peateemaks saavad maksud ja majandus – kui aga EKRE tuli välja oma oma majandusprogrammiga, mille üheks aluseks oli eestlaste kojutoomine ja mis muudaks ka immigrantide sisserände mittevajalikuks, siis ei tahtnud kartellierakonnad enam eriti majandusest rääkida.

“Reageeringud oli seinast seina – ühed väitsid enda positsioonist lähtuvalt, et meie majandusprogramm on äärmusvasakpoolne, teised, et äärmusparempoolne – see näitab, et meie pakutav ongi õige,” lausus Henn Põlluaas. Tema sõnul hakati kohe EKRE programmi ka üle võtma, kuid nende vargustega ei mindud kunagi lõpuni.

“Eestis räägitakse poliitika ekrestumisest, aga meilt võetakse punkte üle surnult ja neid ei kavatsetagi ellu viia,” märkis Mart Helme ja Martin Helme lisas, et kui võetakse programmi üksikud tükid ja hakatakse neid rakendama, siis ei tuldagi eelarvega kokku, sest majandusprogramm on üks tervik.

Riigikaitse on olemas, kuid auklik ja nõrk

Mart Helme sõnul soovis Reformierakond sel korral riigikaitse oma leivanumbriks teha, kuid EKRE programm võttis neilt selle võimaluse. Edasi aga kritiseeris ta riigikaitsekomisjoni, kus käiakse vaid tagumikutunde tegemas. Helme jutu järgi on Eesti praegu halvasti kaitstud, suuri sest puudujääke on nii relvastuses, mobilisatsioonikorralduses kui ka kodanikukaitses.

“Kui küberrünnakuga jäetakse Eesti suured linnad vee ja elektrita, siis kuhu inimesed lähevad? Maapiirkonnad on tühjad, majapidamistes ei peeta enam loomi ega harita põldu, kaotatud on väiksemad haiglad – kuhu viiakse näiteks aparatuuri all olevad haiged?” küsis Mart Helme.

Henn Põlluaas märkis, et Eesti kaitsejõud on küll tugevamad kui kunagi varem, aga raha raisatakse seal tulutult sadade miljonite kaupa, Kaitseinvesteeringute keskus on ennast hangete korraldamisega ääretult saamatuna näidanud ja tuleks sootuks laiali saata – kaitsepoliitika vajab tervemat mõistust kui on praegu.

Valimiskampaanias puuduvad sisukad arutelud

Naastes valimiskampaania juurde märkis Martin Helme, et arutelusid ja sisulisi vaidlusi praktiliselt enam pole, meedias ilgutakse vaid EKRE kallal, otsitakse  välja pisiskandaale, samas ei joonistata välja erakondade erinevusi erinevates küsimustes. Henn Põlluaas meenutas, kuidas EKRE puhul võeti ette nende kriminaalid ja hoiti teemat üleval nädal aega, Reformierakonna puhul, kelle ridades oli kurjategijaid kõvasti rohkem, räägiti teemast praktiliselt vaid ühe päeva.

Martin Helme rääkis ka sellest, et EKRE tegi oma ridades põhjaliku puhastuse, arvates välja 201 inimest, kuid sellest praktiliselt meedias ei kirjutatud. Teised erakonnad on sama selliseid liikmeid ülivähe välja arvanud. Nüüd, valimiste eel aga on kasutusele võetud isiklikud rünnakud, nagu EKRE kandidaadi Helle Kullerkupu puhul, kes tegeleb alternatiivse loodusraviga, kuid teda kujutati ERR-is mingi posijana. Mart Helme täpsustas, et tema poeg töötab arstina Soomes ja seal kaasatakse alternatiivmeditsiini komponente ravisse, kombineerides neid teaduspõhise raviga.

Henn Põlluaas hoiatas lõpetuseks, et rünnakuid EKRE vastu on oodata just valimiste eel, kus rahvuskonservatiividel ei jää aega neid ümber lükata ja peavoolumeedia ei hakkagi nende vastulauseid avaldama.

Raadiosaade “Räägime asjast” on Tre Raadio, Kuressaare Pereraadio ja Ring FM eetris üle kogu Eesti igal pühapäeval kell 11 ja kordusena õhtul kell 21.

Kommentaarid