“Räägime asjast” välispoliitikast: Trump läbis edukalt usaldusproovi vahevalimiste näol

Eesti,
©Reuters/Scanpix
USA president Donald Trump jättis vahevalimistega paljud vastased teisele poole ust.

Saate “Räägime asjast” välispoliitilises osas võtsid Mart ja Martin Helme jutuks USA vahevalimised ja nende taaskordse võltsi kajastamise.

Alustuseks selgitas Martin Helme, et kaks aastat pärast presidendivalimisi valitakse Kongressi alamkoda ehk Esindajatekoda täies ulatuses ja lisaks ka kolmandik Senatist ja kuberneridest, osariikide assambleed, samuti mitmete üleosariigiliste ametite esindajad ehk siis valimised toimuvad mitmel kihil, lisaks hääletatakse ka osariikide mitmesuguste seaduste üle. Seega tuleb valimisaktiivsust presidendivalimistest eraldi vaadata ja vahevalimistel ongi aktiivsus väike, ning välja tulevad parteide veendunud toetajad ja tuumikvalijad.

Kongress oli 2010. aastast vabariiklaste käes, seda pärast Obama vasakliberaalse poliitika algust 2008. aastal. Nüüd langes Esindajatekoja enamus demokraatide kätte, kuid see oli napp võit, niinimetatud sinist lainet (demokraatide värv tähistustes) ei tulnud ning demokraatide ülekaal on väiksem kui see oli varem vabariiklastel. Selleks, et mistahes seadused jõustuks, peavad need saama heakskiidu Esindajatekojas, Senatis ja presidendi poolt, viimasel kahel on ka vetoõigus.

“Alamkoda võimu ei anna, kuid kiusu võivad nad ajada küll,” nentis Mart Helme. “Mõlemad parteid koosnevad tiibadest, föderaalriigis peavad saadikud arvestama meeleoludega osariikides ja Trumpi vastu on neil raske organiseeruda.” Ka Martin Helme rääkis, et USA poliitika on suuresti kohalik ja kui näiteks New York on liberaalne, siis osariik suhteliselt konservatiivne. Suured rannikulinnad on valdavalt vasakpoolsed, sisemaa- ja lõunaosariigid konservatiivsed ning sealt pärit saadikud peavad arvestama meeleoludega.

Martin Helme meenutas jälki propagandasõda kohtunikukandidaat Brett Kavanaugh` vastu, kus kooliaegsest nohikust püüti teha kümnete aastate tagune grupivägistaja, kuid süüdistused kukkusid kokku, mõned valevandujad lähevad kohtu alla ning selle afääri tulemuseks on see, et kõik Kavanaugh` vastu olnud demokraadid peale ühe langesid Senatist välja.

Martin Helme sõnul pidi Trump algul võitlema ka oma parteikaaslastega, kes takistasid teda Obama tervishoiusüsteemi lammutamast ja oma maksusüsteemi kehtestamast ning rikkusid ära immigratsioonivastaseid seadusi; tal oli ka oma meeskonda raske Senatis läbi suruda, kuid uuest koosseisust jäi “nevertrump”-erid välja, juurde tuli vaid Mickey Rooney. Nüüd on tal Senatis vaenlasi vähem, sest sinna jäid vaid konservatiivid.

Mart Helme hinnangul läbis Trump vahevalimised kui usaldushääletuse edukalt. Mõnikümmend lisakohta said demokraadid suure rahvaarvuga osariikidest, mis on traditsiooniliselt demokraatide toetajad, kuid kaardil sinine värv ei levinud. Martin Helme sõnul on üle saja aasta olnud rusikareegel, et presidendi partei kaotab esimestel vahevalimistel – Obama kaotas seejuures 2009. aastal 39 Esindajatekoja kohta. Senatis kaotab presidendi partei tavaliselt 2-5 kohta, Trump sai neid hoopis juurde.

Martin Helme rääkis ka võltsimistest – nimelt ei juleta Ameerikas neegritelt dokumente küsida ja seetõttu saavad mustad mitu korda hääletada, seda enam, et ka valimisametnikud on enamasti neegrid. Tavaliselt veetakse mustanahalisi bussidega erinevatesse valimisjaoskondadesse mitmeid kordi hääletama. Tänavu oli tegu ka migrantide tõrjumisega, keda valimisjaoskondadesse ebaseaduslikult valima toodi.

Trumpi üritada mõjutada ka sellega, et oktoobrikuu jooksul tekitati Ameerika börsidel järske kukkumisi, kusjuures nende taga olid suured tehnoloogiafirmad nagu Facebook, Amazon ja teised – nii püüti näidata, et Trumpi ajal polevat tugevat majandust. Siit läkski jutt vasakliberaalse kontrolli all oleva Facebooki juurde. Martin Helme sõnul ei taha tema postitused levida, kuigi tal on üle 5000 sõbra ja üle 4000 fänni, mis tähendab takistamist.

“FB-s on selline mootor, et kui postitusi kommenteeritakse, laigitakse või jagatakse, siis need ka levivad – seetõttu kutsun oma inimesi seda tegema, sest see hoiab meid pildis,” kutsus ta üles. “Kui punalillad minu postitusi kommenteerivad, siis nad aitavad mind samuti.”

Teema lõpetusena tuli jutuks Donald Trumpi toetusrühma loomine Riigikogus – seda püüti aktiivselt naeruvääristada, kuid EKRE eesmärk oli näidata, et mitte kõik saadikud ei lähe kaasa meile kasuliku liitlase mõnitamisega.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused