“Räägime asjast” välispoliitikast: Trumpi rünnatakse jätkuvalt mõttetute valesüüdistustega

Hooaja esimeses saates “Räägime asjast võtsid Mart ja Martin Helme jutuks ka välispoliitika.

Mart Helme rääkis uudistele tuginedes sellest, kuidas kodumaal üha ebapopulaarsemaks muutuv Prantsusmaa president Macron tahab nüüd hakata Euroopa päästjaks ja luua Euroopa Ühendriigid – ta klopsib kokku föderaliseerumise soovijate kampa. Seejuures teatas ta Taanis esinedes, et taanlasi polevatki olemas, olevat vaid eurooplased, kelle hulka kuuluvad tema loogika järgi ka ka paatidega saabuvad neegrid.

Macroni ponnistuste taga on Itaalia valitsuse poliitika, kes kavatseb täita oma valimislubadusi ja on asunud tõkestama massiimmigratsiooni Euroopasse. “Kui meie tuleme võimule, kavatseme ka seda imet näitama hakata – EKRE täidab oma valimislubadused,” lubas Mart Helme.

Martin Helme meenutas hiljutist uudist, kus Brasiilia saatis oma piirile marksistliku Venetsueelaga sõjaväe, et takistada migrantide sissevoolu – põhjuseks see, et Brasiilia piirilinnades kasvas põgenike kuritegevus liiga suureks. Euroopas aga keelatakse siiani sisserändajate kuritegudest isegi rääkida, vaid sunnitakse üha uusi vastu võtma. Austria hiljutise algatuse sõjaväe rakendamiseks piiridel aga hääletas maha ka Eesti kaitseminister Jüri Luik.

Mart Helme rääkis kõrvalepõikena ka Lõuna-Eesti Postimehe loost, kus väideti, et kord Eestisse toodud ja siis Saksamaale põgenenud süürlaste pere naasis… koju! Tema hinnangul on selline kajastus inimeste kohta, kes ei soovi vähimalgi määral siin olla, lausa jälk ja raske on aru saada EPL-i ja Postimehe ideoloogiatöötajatest ajakirjanikest, kes selliste rumaluste kõrval nimetavad EKRE poliitikat uusmatsluseks.

Edasi läks jutt samasuguste rünnakute peale, mida võetakse ette USA presidendi Donald Trumpi vastu. Näiteks kirjutas peavoolumeedia sellest, kuidas Trumpi meeskonna lühiajaline liige Paul Manafort mõisteti süüdi 8 kuriteoepisoodis (üheksas episoodis mõisteti õigeks), kuid mitte ükski neist polnud seotud Trumpi valimiskampaaniaga, ja need pälvisid väikeseid karistusi. Trumpi advokaat läks tema vastu püstitatud süüdistuste osas kokkuleppele FBI-ga, kuid taas polnud need momendid seotud ei valimiskampaania, Venemaa ega rahastusreeglite rikkumisega.

Ometigi pasundab peavoolumeedia sellest, et tegu olevat ränkade kuritegudega, et kaks Trumpi meeskonna liiget olevat tema vastu välja astunud ja presidendi tagandamine juhtuvat kohe-kohe – seda aga ei tulegi ja kära vaibub iseenesest, sest selle taga pole midagi.

Mart Helme juhtis tähelepanu hoopis Angela Merkelile, kelle suhted Putiniga on sedavõrd tihedad, et kokkulepetes puudutatakse ka Balti riike – seda vaatab peavoolumeedia ükskõikselt pealt. Varsti on Istanbulis toimumas ka Putini, Merkeli, Erdogani ja Macroni ühiskohtumine – sealt tuleks otsida Kremli-meelsust, mitte USA poolelt.

Martin Helme märkis, et erinevalt räägitavast pole Trumpi Venemaa-poliitika ettearvamatu – nagu lubatud, kohtus ta Putiniga, kuid sanktsioonid jäid ja karmistusid, Krimmi okupeerimise osas on seisukoht endine, USA saatis välja suure hulga Vene diplomaate, paljud on ka tagaotsitavad. “Trumpi välispoliitika on selge, sellega ei reedeta kedagi,” ütles ta.

Mart Helme lisas, et luurejuhte ei vallandanud Trump mitte tema väidetavate Vene-sidemete otsimise pärast, vaid seetõttu, nood kuritarvitasid nende omanduses olevat infot seaduslikult valitud presidendi suhtes, jagades seda tema poliitilistele vastatele. Tema sõnul teeb EKRE võimuletuleku korral sama ka siinse luurejuhiga, kes levitas teadlikult valeinfot mõjuagentide kohta, väites algul, et need on avastatud Eestis, hiljem, et Euroopas. “Meil on välisluureamet ja jõustruktuurid, kes ei saa isegi vene nagadest jagu,” lõpetas Martin Helme.