29.09.2018
Rahapesu ja Danske Bank – Eesti riik lõi selleks eeldused või tegi ise kaasa
EKRE Tallinna Volikogu fraktsiooni aseesimees ja EKRE majandusprogrammi toimkonna liige Kersti Kracht nendib, et kõik see, mis täna Eesti panganduses toimub ja mis puudutab väga paljusid ettevõtjaid ning meie majanduskeskkonda, tuleneb riigi ametkondade tegemata tööst ja ebapädevusest.
Esmalt soovitab ta tutvuda 2014. aastal koostatud ametliku dokumendiga “Kokkuvõte riikliku riskihinnangu käigus läbiviidud pangandussektori mõjutatavusest”, mille taga on töögrupp, selle liikmed aga järgnevad: finantsinspektsioon, ühtlasi ka töögrupi juht; rahapesu andmebüroo; rahandusministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit. Töögrupi töös osalesid veel Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni töötajaid.
“Dokumendiga tutvudes saab igaüks aru, et tegelik elu ja dokument erinevad üksteisest nagu päev ja öö, ning mitte keegi ei vastuta. Pangad puhastavad meeleheitlikult oma mainet arvete sulgemisega, kui ilmneb väiksemgi kahtlus, et „tunne oma klienti“ osutub veidikenegi raskemaks katsumuseks,” räägib Kersti Kracht.
Kogu asi algas juba majanduskriisi päevil. “Kogu selle tänase arutelu käigus unustatakse ära tähtis moment, et 2008. aastal, kui rahapesu niiöelda suuremahuliselt käivitus, oli ka majanduskriis. Kelle või mille survel, seda avalikkus ei tea, aga Eestis läks käiku üks määrus.”
Väljavõte ülaltoodud dokumendist: “Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohaldamist käsitlevad ka rahandusministeeriumi 03.04.2008. a välja antud määrus nr 10 „Nõuded krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt kehtestatavatele protseduurireeglitele ning nende rakendamisele ja täitmise kontrollimisele“ ja määrus nr 11 „Rahapesu ja terrorismi rahastamise väikese riski kriteeriumid, mille korral võib hoolsusmeetmeid kohaldada lihtsustatud korras“.
Lisaks nimetatutele on rahapesu andmebüroo välja andnud mitmeid juhendeid kohustatud isikutele. Kersti Krachti hinnangul tundub, et kogu Eesti finantssektor läkski “lihtsustatud korrale”, mis lahjendas kontrollimist, üle alates 2008. aastast.
Ometi on samas dokumendis toodud ära huvitavad numbrid. Krediidiasutused on saatnud kahtlusepõhiseid teatisi rahapesu andmebüroole: 2012. aastal 2185 teatist; 2011. aastal 2400 ja 2010. aastal 2627.
“Nüüd oleks huvitav teada, kui paljude nende teavitatud arvude taga on Danske, Nordea, Swedbank, SEB jne?” küsib Kersti Kracht. Ta juhib tähelepanu sellele, et kogu finantssektori kontrollimine kuni selle ajani, kui hakkasid kooruma Eesti pankadest läbi käinud hämara taustaga miljardid, vastas Eesti finantssektor Moneyvali raportite järgi hindele 0.90, mida loetakse kõrgeks!
Samas, alates 2009. aastast, jooksis ajakirjandusest läbi hulk intervjuusid ja teavitusi, kus hoiatati Venemaa kuritegeliku raha eest, mis voolab Eestisse.
Ärileht, 22. 07. 2009. “Politsei: Eestis tegutsevad pangad osalevad Vene rahapesuskeemis.”
Ärileht, 20. 07. 2009. Loos “Venemaa finantsinspektsioon: Vene raha pestakse Baltikumi pankades” kirjutatakse järgmist: “Venemaalt eksporditud kapitali mahu kasv offshore firmade arvetel on ilmne,” selgitas finantsinspektsioon oma raportis. “Offshore transiidi peamisteks kanaliteks on Balti riikides tegutsevad pangad: alates 2009. aasta algusest on sinna Venemaalt kantud 295 miljardit rubla.”
Delfi, 22. 07. 2009. „Finantsinspektsioon tõrjub Venemaa ametivendade süüdistusi rahapesus.” Selles artiklis öeldakse, et süüdistused on pealiskaudsed ja ei ole konkreetselt viidatud ühelegi pangale. Finantsinspektsiooni sõnade kohaselt on Eestis kõik korras.
21. detsember 2009. „Postimees“ kirjutab loos “Euroopa Nõukogu kiidab rahapesu tõkestamist Eestis”: “Detsembrikuu alguses Euroopa Nõukogu Moneyval`i plenaaristungil kaitses Eesti edukalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teemalist raportit, mille lõpphinnang toetab Eesti edusamme ja senist tegevust. Moneyval`i kolmandas hindamisraportis anti Eestis kohaldatud meetmetele kõrged hinnangud. Siiski leidsid eksperdid, et mõningates küsimustes tuleks Eesti õigusakte veel parandada ja täpsustada, et tagada suurem vastavus rahvusvahelistele standarditele.”
Kõigele eelnevale peale vaadates tundub, et kogu rahapesu oli Eestis kaitstud, millele pani veel omakorda punkti Euroopa Nõukogu Moneyval’i raport oma kõrgete hinnetega.
3. nov. 2017, Äripäev: “Thomas Borgeni sõnul avastas pank probleemi 2014. aastal ja alustas kahtlaste klientide seas puhastustööd. Tänavu käivitas Borgen Eesti filiaali tegevuse ulatusliku uurimise. Sellega seoses esitas Berlingske Thomas Borgenile küsimuse, kas miski viitab, et töötajad olid toimunust teadlikud. Borgen kostis, et miski sellele ei viita, kuid kui selgub vastupidine, siis nad teavitavad sellest ametivõime.”
http://epl.delfi.ee/news/ valismaa/taismahus-eesti- pankades-pesti-10-miljonit- dollarit-sergei-magnitski- surmaga-seotud-raha?id= 65573576 – See aga on põhjalik artikkel, koos prokuratuuri kinnitusega, et raha tõesti liikus läbi Eesti pankade, kuigi panku, kus raha liikus ei avalikustata. Artikkel ilmus 2013. aaastal, samal ajal juba Riigiprokuratuur teadis, et tegemist on rahaga, mis varastatud, sest Venemaalt oli päring tulnud prokuratuuri juba 2012. aastal.
Finantsinspektsioon on viimasel ajal mitmeid kordi kinnitanud, et just nemad avastasid 2014. aastal rikkumised, kuid seda iroonilisem on rahandusministri kinnitus valitsuse pressikonverentsil, et Eestis on kõik hästi.
Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil 03. aprillil 2014 rääkis Jürgen Ligi: “Kõigepealt kinnitas valitsus ülevaate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni tegevusest. Selle komisjoni suurim ettevõtmine oli Eesti korrapäraline hindamine Moneyval neljandas hindamisvoorus. Moneyval on Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise ekspertkomitee. Moneyvali esindajad käisid mullu Eestis, intervjueerisid rohkem kui 120 isikut.
Selle hindamise järeldused, hindamine ise – see kõik on veel töös ja tulemused avalikustatakse aasta lõpul. Me üldiselt ei ole olnud sellises riskantses nimekirjas, kui nii tohib öelda. Eestil on seni põhjust oodata head tulemust sellest hindamisest. Teine oluline tegevus on siseriikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ohuhinnangu koostamine. See peaks valmima tänavu. Nende järgi tehakse ka poliitika järeldusi.”
“Täna on Eesti kindlalt Euroopa Liidu rahapesu staarriik. 2014. aastal, kui suurem rahapesu oli juba toimunud ei olnud me ikkagi riskantses nimekirjas,” ütleb Kersti Kracht. “Rahapesu läbi Eesti pankade on muutunud käibefraasiks. Ometigi teavad kõik asjaosalised ja seda on asunud lahkama ka ajakirjandus, et kui kedagi süüdistada rahapesus, peab olema eelnenud kuritegu. Juba on ilmunud mitmeid artikleid, et nagunii Riigiprokuratuuri poolt algatatud kriminaalasi kuhugi ei vii, sest eelkuritegu pole tuvastatud. Siin aga eksitakse. Tegelikult on kõik dokumendid olemas, vajalik ainult vene keele oskus. Kui Google’i otsingusse panna kirillitsas „Ugolovnoe delo Manitskovo“, siis tulevad välja nii kriminaalasja number kui ka suur hulk dokumente.”
Nüüd aga tuleb huvitavam osa, sest kui sisestada Riigiprokuratuuri dokumendiregistri otsingusse Venemaa kriminaalasja number 678540, siis jookseb välja selline dokumentide loetelu: väljaminev kiri “Venemaa peaprok. ÕAT edastamine täitmiseks krim. asjas nr. 678540, 06.05. 2014”; väljaminev kiri “Venemaa ÕAT-le krim. asjas nr. 678450 vastuse edastamine”, 18.02. 2013; sissetulev kiri “KTB vastus Venemaa peaprok. ÕAT krim. asjas nr. 678450”, 15.02. 2013; väljaminev kiri “Venemaa ÕAT edastamine täitmiseks krim. asjas nr. 678450”, 11.12. 2012; sissetulev kiri “Venemaa peaprok. ÕAT krim.asjas nr. 678450”, 06.12.2012.
Seega on juba detsembrist 2012 teada, et tegelikult on eelkuritegu olemas, raha on Venemaal varastatud. Kes selle varastas, selle üle vaieldakse tänaseni. Miks siiani räägitakse sellest, et eelkuritegu ei ole toimunud? (http://ekspress.delfi.ee/ lisalood/danske-rahapesu- juhtum-on-poliitiline-palagan- mis-ei-joua-kuhugi?id=83234459).
Tänaseks on algatanud uurimise mitmed riigid, Eestis on kõige suuremaks ohuks kuriteo aegumine ja muidugi Riigiprokuratuuri siiani leige suhtumine.