Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rahvaloendusest loodetakse selgust praegusesse rändeteemalisse teadmatusse

06.06.2021
Toidukuller
© Uued Uudised

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel küsitakse muu hulgas, kas inimene on alates 2011. aastast elanud väljaspool Eestit pidevalt 12 kuud või kauem – jaatava vastuse korral esitatakse veel mõned rändega seotud küsimused, mis annavad täpse pildi Eestis viibimise ja siit lahkumise kohta.

Viimasel kümnendil on Eesti elanike rändes toimunud olulisi muutusi – väljaränderiigi asemel on meist saanud sisseränderiik ning tunduvalt on kasvanud erinevad pendelrände vormid. Euroopa rändevõrgustiku Eesti rändeeksperdi ja EBS-i vanemteaduri Ave Laureni sõnul on muutustest tulenevalt jäänud õhku palju teadmatust ning just rahvaloenduse tulemused võiksid aidata teatud hüpoteese kinnitada või ümber lükata.

„Rahvaloenduse tulemuste põhjal saab analüüsida, kui suurt osa Eesti elanikest mõjutab lühiajaline mobiilsus ja pendelränne. Samuti, mis piirkonnad on seda enam kogenud ning millised on erinevused eestlaste ja eestivenelaste mobiilsuses. Saame lisaks rände mahtudele infot ka ääremaastumise ohtude kohta ehk selgub, kas see viib väljarändeni või on see mõjutatud pigem pendelrändest,“ ütles Lauren.

Viimase aasta-paari jooksul on tekkinud poliitiline tahe pöörata rohkem tähelepanu väljarännanud Eesti kodanike tagasipöördumisele. Laureni sõnul ei osata hetkel tagasipöördumise mahte hästi hinnata, kuid rahvaloenduse tulemuste toel saaks seda täpsemalt teha.

„Rahvaloenduse rändeküsimuste vastused annavad ühtlasi infot selle kohta, kui paljud viimasel kümnendil Eestisse jõudnud välismaalastest on siia paigale jäänud ning milline on uute vähemuskogukondade profiil. Samuti võimaldab loendus hinnata muutusi siht- ja lähteriikide osas ning prioritiseerida riike, kellega oleks Eesti välisesindustel vaja koostööd tugevdada,“ lisas Lauren. Samuti annab loendus infot Euroopa Liidu sisese mobiilsuse ja rände kohta, mis Schengeni vabaliikumise tõttu jääb sageli ametlikes rändeandmetes nähtamatuks.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduste dekaani Raul Eametsa sõnul saadakse täna andmeid rände ja inimese viibimise kohta Eestis nii registripõhiselt kui ka analüüsides erinevaid digitaalseid jälgi ehk elumärke avalike teenuste kasutamise kohta Eestis.

„Inimesed ei registreeri end sageli Eestist välja kui nad pikemaks ajaks siit lahkuvad, et säilitada teatud hüvesid ja toetuseid, mis seonduvad Eestis elamisega. Seetõttu on registriandmetes väljaränne ilmselgelt alaesindatud. Teisalt ei ole meil olnud võimalust kontrollida, kui täpselt mõõdavad tänased kaudsed meetodid Eestis viibimist ja siit lahkumist,“ selgitas Eamets rändeteemaliste küsimuste olulisust rahvaloenduse valikuuringu küsimustikus.

Rändeteemaliste küsimuste  osa võiks tema sõnul anda adekvaatse võrdluse täna statistikaameti poolt kasutatavate kaudsete meetodite kohta ning vajadusel saaks teha korrektuure, et andmed muutuksid veelgi täpsemaks. „Lisaks annab rahvaloendus täpsema pildi sellest, mis riiki inimesed lähevad või kust nad tulevad,“ lisas Eamets. (BNS)