Uued Uudised

Rahvuskonservatiivid tunnevad muret unikaalse taluarhitektuuri säilimise pärast

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas kultuuriminister Anneli Otile arupärimise, milles tunneb huvi, kuidas kavatseb valitsus kaitsta Eesti unikaalset taluarhitektuuri hävinemise eest.

„Eesti arhitektuuripärandi seas tõuseb esile meie rikkalik taluarhitektuur, mis on paljudes Eesti paikades suurel määral säilinud. Unikaalseks kogu maailma arhitektuuriajaloos tuleb sealjuures pidada rehielamut. Näiteks kunstiajaloolane Kaur Alttoa on toonud esile Eesti panusena maailma arhitektuuriajaloos esile kaks nähtust: terrakotaskulptuuride poolest rikkaliku Tartu Jaani kiriku ja rehemaja. Etnograaf Juta Saron on rehielamut nimetanud unikaalseks ja naabrite omast oluliselt erinevaks arhitektuurinähtuseks,“ ütles Riigikogu EKRE fraktsiooni saadik Ruuben Kaalep.

„Paraku on suur osa väärtuslikust Eesti arhitektuuripärandist lagunenud, lagunemas või asjatundmatult ümber ehitatud. Kunstiajaloolased ja muinsuskaitsjad on juhtinud tähelepanu, et taluarhitektuur on Eestis ebapiisavalt kaitstud. Hinnanguliselt on Eestis säilinud üle 7000 rehielamu. Maaehituspärandi andmekogus on neist inventeeritud aga ligi kümnendik ning kaitse alla on võetud ainult 21 rehielamut, millest 11 asub Koguva külas Muhumaal.“

Kaalep juhib tähelepanu, et varemeisse jäänud ja kokku vajunud põlised rehielamud paljude Lõuna-Eesti teede ääres ei ole üksikjuhtumid.

„2019. aastal muinsuskaitseameti käivitatud taluarhitektuuri säilitamise toetus, millega toetatakse taluelamute algupärase katuse taastamist, on küll tänuväärne, aga toetuse saajate hulk ja sihttegevused on piiratud ning eeldavad omaniku omafinantseeringut rohkem kui poole ulatuses. See ei asenda paraku vajalikku üle-eestilist programmi taluarhitektuuri väärtustamiseks ja säilitamiseks.“

EKRE fraktsioon soovib kultuuriministrilt teada, kas ja kuidas on kavas taluarhitektuuri kaitset laiendada ning milliste programmidega on kavas toetada eraomanikke väärtusliku taluarhitektuuri taastamisel ja säilitamisel.

„Samuti soovime teada, kuidas on tagatud maaehituspärandi andmekogus inventeeritud, kuid muinsuskaitse alla võtmata valla- ja koolimajade arhitektuuripärandi säilitamine ning kuidas kavatseb valitsus appi tõtata paljudele hävimisohus taluarhitektuuri objektidele, mida ähvardab lähemate aastate jooksul oht varemeisse jääda,“ ütles Kaalep.

UU

Exit mobile version