Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rail Balticu ehitust kavandatud kujul eelistab ainult 22% inimestest

-
23.12.2019
Hukatuse tee.
© UU

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös läbiviidava iganädalase erakondliku eelistuse küsitluse raames küsiti ka inimeste arvamust Rail Balticu rajamise kohta. Raudtee rajamist uuele trassile valitsuse kavandatud kujul toetas 22% küsitluse vastanutest. Ligi kaks korda enam (38%) eelistati Rail Balticu rajamist kasutades olemasolevaid raudteekoridore.

Rail Balticu meeskond viib regulaarselt läbi küsitlusi, milles küsitakse toetust Rail Balticu rajamisele uuel trassil. Samas mitmed kodanikuliikumised toetavad Rail Balticu rajamist tänasest erineval kujul. Sellest tulenevalt uuriti viimases küsitluses, kui suur on elanikkonna toetus Rail Balticu rajamisele täna kavandatud ning sellest erineval kujul.

Inimestelt küsiti: „Millist varianti Rail Balticu rajamiseks Te eelistaksite?“ Võimalik oli vastata kas „Ehitada Rail Baltic kogu Eesti ulatuses uuel trassil“, „Ehitada Rail Baltic olemasolevaid raudteid õgvendades“, jätta Rail Baltic ehitamata või „Ei oska öelda“.

Kõige enam oli neid vastajaid (38%), kes sooviks Rail Balticu ehitamist olemasolevaid raudteid õgvendades. 22% eelistas uut trassi ning 18% arvab, et Rail Baltic tuleks jätta ehitamata. 22% vastajatest ei osanud seisukohta võtta.

Ehitada Rail Baltic kogu Eesti ulatuses uuel trassil (läbi Pärnu)

22%

Ehitada Rail Baltic olemasolevaid raudteid õgvendades (läbi Tartu või Pärnu)

38%

Jätta Rail Baltic ehitamata

18%

Ei oska öelda

22%

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 02.12-09.12 ning nendele vastas kokku 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi statistiline viga on +/- 3,1%.ning andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.