Rail Balticu tasuvus on endiselt kahtluse all, karjääridel aga hoitakse juba silma peal

Eesti,
- Updated
Rail Baltic ratifitseerimise vastane pikett Toompeal 17.05.2017

Seoses Rail Balticu trassi rajamisega on tärganud huvi kruusa ja teiste maavarade kaevandamise vastu maakondades, kust tulevikuraudteed tahetakse läbi suunata, võimalike karjääride piirkonnas elavad inimesed aga on mures elukeskkonna halvenemise pärast. Kodanikeühendus Avalikult Rail Balticust juhib tähelepanu sellele, et lisaks trassi tugeva kahtluse all oleva tasuvusele muudab raudtee nii otseselt kui kaudselt paljude selle kõrval elavate inimeste elukeskkonda halvemuse suunas.

Hinnanguliselt vajab Rail Balticu trass täitematerjaliks vähemalt neli miljonit tonni killustikku ja kruusa, selle jaoks tuleb aga Eesti maapinda ekskavaatoritega päris palju sügavaid auke sisse hammustada.

Ajaleht Raplamaa Sõnumid vahendas Rapla valla keskkonnaspetsialisti Donald Lunevi ütlust, et omavalitsust on teavitatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel teostatud uuringutest trassi teele jäävates maakondades asuvate kruusa ja lubjakivivarude kohta seoses Rail Balticu projektiga. Märjamaa vallavalitsuselt küsiti eelmisel aastal uuringuloa saamiseks nõu viiel korral.

Eelmise kalendriaasta lõpul andis keskkonnaamet ajalehe andmetel välja ühe geoloogilise uuringu loa Kohila vallas Loone külas. See küll ei anna õigust ettevõttel kaevandamisega alustada, kuid geoloogiline uuring viiakse ikka üldjuhul läbi sooviga tulevikus kaevandamisluba taotlema hakata. Geoloogilise uuringu käigus tehakse kindlaks, kas uuritaval territooriumil asub kaevandatavat maavara ning millises mahus ja kvaliteediga maavara on. Kohila valla keskkonnanõuniku Nele Leitaru sõnul on tähelepanuväärne see,  et seda luba taotleti otseselt Rail Balticu võimalikuks varustamiseks ehituskruusa ja -liivaga.

Uued Uudised pärisid EKRE nimekirjades kohalikesse volikogudesse pääsenud inimestelt, millisel määral on nende omavalitsustelt uuringulubasid küsitud. “Meil käis volikogust läbi ühe karjääri laiendamise uuringuloa taotlus ja see lükati esmalt elanike vastuseisu tõttu tagasi, kuid uuringu taotlejad said lõpuks elanikega kaubale ning loa nad said,” rääkis Märjamaa vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni liige Ülo Olm.

Rapla vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni ning majanduskomisjoni liige Margus Jaanson märkis, et endise Juuru valla Härgla uuringuruumi avamine on kindlasti päevakorral, kui RB lahti läheb. “See on piirkonna elanikele väga suur konnasilm ja kindlasti tuleb see kaevandamise alustamine seal peatada,” arvas ta. “Kaevandamisloa osas tuleb kiirelt ringkaitse võtta. Uuringuluba ei saanud takistada, kuid kaevandamisluba teeb elu võimatuks piirkonnas ja lammutab ning lõhub ära keskkonna ja teed!”

Seda tõendab ka Mailis Kullerkupp-Jõekaare postitus Facebookis: “Pirgu, Purila, Härgla ja Seli elanikud, kas teid on teavitatud, et Eesti Killustik plaanib Härgla Vahastu metskonda lubjakivikarjääri? Karjäär tuleb värskelt lageraiutud metsa asemel 20 hektaril ja hakkab häirima meie elu järgmised 30 aastat. Müra, tolmu ja vibratsiooni mõju elumajadele ja inimeste tervisele võivad avalduda kilomeetrite taha. Päris tõsiseks teeb mind isiklikult võimalik mõju põhjaveele. Uuringud on meie selja taga juba ära tehtud. 2016. aasta lõpus on tehtud 5 puurauku.”

“Keskkonnaamet enne uuringuid luba ei anna, aga näiteks Raikküla karjääriga on näha, et kilomeetri-paari raadiuses kadus kaevudest vesi. Paekivi lõhkamiste kõmakad kostavad 3-4 kilomeetri kaugusele,” kirjutab kommentaaris Kaie Merila.

Maaleht kirjutas mullu 15. detsembril sellest, kuidas Eesti Looduskaitse Seltsi Tuhala sektsiooni esimeest Ants Talioja teeb kaevandamissurvega seoses murelikuks tõsiasi, et inseneribüroo Steiger plaanib hakata Tuhalas Tammiku III karjääri aladel uurima paekivikarjääri rajamise võimalust. Koht asub 1800 meetrit Tuhala nõiakaevust ja 900 meetrit Ämmaaugust, tellija on Tallinna Paekivitoodete tehas ja taotluse sisuks on saada esialgu luba uurimistöödeks. “On olnud vaid üks juhus Eestis, kus uurimistööde loast ei saanud edaspidi kaevandamise luba,” nendib Arvo Veskimets.

Lõpetuseks oleks paslik vahendada üht kommentaari Rail Balticu teemal ilmunud loo alt: “Inimesed ei protesteeri mitte Rail Balticuga saadavate reisimisvõimaluste ega ka Tartumaa tselluloositehase 200 töökoha vastu, nad on mures sellega kaasnevate tagajärgede pärast, nad on mõttelaadi “Kõik rahaks!” vastu. Kas tõesti usub keegi, et 4000 naurulast soovisid fosforiidikaevandamise alguses oma troopilise kodusaare muuta kõrbesaareks, mis täna kõlbab vaid Austraalia pagulaskeskuseks? Nauru inimesed tahtsid samuti olla iga hinna eest jõukad, kuid nüüd peavad nad riigikassa täitmiseks vastu võtma Venemaa musta raha, vastutasuna Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise eest. Inimkonna ajalugu näitab, et suur raha ähmastab mõistuse, väga suur raha aga võtab selle sootuks. Pole mingit alust arvata, et Eestis see nii ei juhtu, seda näitab kasvõi metsade laushävitamine, ikka hetkejõukuse nimel!”

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused