Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Raport nimetab musta stsenaariumina ka Balti riikide okupeerimist

-
19.04.2016
russian army

Riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel valminud raport nimetab kõige usutavamate Balti riike ähvardavate ohustsenaariumite seas lisaks hübriidsõjale ka võimalust, mis hõlmab Balti riikide eraldamist alliansi ülejäänud territooriumist ja nende võimalikku okupeerimist.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses valminud raport, mis käsitleb NATO ja Venemaa sõjalise seisundi võrdlust Läänemere piirkonnas, toob esile mitu Balti riike ähvardavat niinimetatud musta stsenaariumi.

“Paljud asjatundjad arvavad, et kui Venemaa ja Balti riikide vahel peaks puhkema konflikt, hõlmaks see tõenäoliselt siinset vene vähemust, mis lubaks Venemaal õõnestada NATO-t ja EL-i eitatavuse ja umbmäärasuse katte varjus. Venemaa loodaks sel moel saavutada vähemalt teatavaid poliitilisi sihte, samal ajal kui nende tegevus jääks allapoole seda läve, mis käivitaks NATO 5. artikli,” seisab raportis.

Venemaad võib olukorda eskaleerida vaid mõne päeva või nädalaga, enne kui ta on valmis tegutsema avalikult, sealhulgas sõjalist jõudu kasutades. “Halvimal juhul areneks niisugune konflikt otse keskmise intensiivsusega sõjast täiemahuliseks ehk üleüldiseks sõjaks,” hindavad raporti koostajad. Samas nendib raport, et Donbassi-laadsel stsenaariumil oleksid Balti riikides Venemaa seisukohalt mitmed olulised piirangud ja puudused.

Kreml ei ole selle taktikaga saavutanud seni soovitud tulemusi isegi Ukrainas. Teiseks on allianss ja idatiiva liitlasriigid väga hoolikalt uurinud Venemaa hübriidsõda ja Ukraina vastusamme ning on valmis reageerima kiiresti ja adekvaatselt. Lisaks jääks Venemaa sellise stsenaariumi korral ilma oma peamisest eelisest, milleks on kiire initsiatiivi haaramine ja ülekaalu saavutamine üllatust ja ajategurit ära kasutades.

Ka nimetab raport oluliseks, et ilma Venemaa ühemõttelise sõjalise toetuseta oleks “separatistidel” peaaegu võimatu võtta enda kontrolli alla Venemaa piir Balti riikidega. Samas tooks Venemaa sõjaline toetus “separatistidele” vältimatult kaasa konflikti NATO-ga. “Venemaa võimalus saavutada märkimisväärset ja kestvat poliitilist kasu vastasseisus NATO/EL-i ja Balti riikidega või koguni mujal oleks äärmiselt napp,” seisab raportis.

Teise, eelnevaga seonduva stsenaariumina toob raport välja üllatuslikku sissetungi pärast provokatsiooni. Raporti koostajad märgivad, et Venemaa relvajõud on sellist stsenaariumit korduvalt harjutanud otse Läti ja Eesti idapiiri taga.

“Selline ootamatu sissetung oleks kindlasti üllatus rünnatavale riigile ja NATO-le ning Venemaa saaks seda kasutada demonstreerimaks alliansi haavatavust ja suutmatust kaitsta kogu enda territooriumit, samuti provotseerimaks lääneriikide leeris poliitilist lõhenemist,” seisab raportis.

Samas nendivad raporti koostajad, et niisugust avalikku agressiooni peetaks automaatselt relvastatud rünnakuks NATO vastu ning see tooks kaasa poliitilise, majandusliku ja sõjalise reaktsiooni. “Narva ei ole Krimm ega Donbass. Allianss ja veel vähem Balti riigid ei tee järeleandmisi territoriaalse terviklikkuse küsimuses ega lepi fait accompli’ga [tehtud tegu],” seisab raportis.

“President Putin kindlasti eelistaks mitte kõigest õrritada alliansi ja riskida tõsiste kaotustega, vaid anda selle asemel surmahoobi NATO-le, st teha teoks sellise stsenaariumi, mis hõlmab Balti riikide eraldamist alliansi ülejäänud territooriumist ja nende võimalikku okupeerimist,” seisab raportis.

Ka seda stsenaariumit on Venemaa relvajõud korduvalt harjutanud regulaarsetel ulatuslikel õppustel. Venemaa on rünnanud Gruusiat ja Ukrainat üsna täpselt niisuguse stsenaariumi kohaselt ja kasutanud selleks eelnenud suurõppustel osalenud jõude.

“See oleks palju võimsam poliitiline hoop NATO-le ja EL-ile ning annaks edu korral Venemaale vaieldamatuid sõjalis-strateegilisi eeliseid Läänemere piirkonnas, “lahendades” võib-olla ka Kaliningradi eksklaavi probleemi,” seisab raportis.

Raporti koostajad nendivad, et Kremlil ei oleks raskusi ettekäänete leidmisega ning lisaks on Venemaa on demonstreerinud võimet takistada tõhusalt juurdepääsu ja tegevusvabadust Balti riike ümbritsevas mere- ja õhuruumis.

“Venemaa sissetungile Valgevene territooriumi kaudu Kaliningradi oblasti suunas läbi 100 kilomeetri laiuse Suwałki koridori (Poola ja Leedu territoorium) ühes operatsioonidega Eesti ja Läti vastu Leningradi ja Pihkva oblastist võib järgneda õhu- ja mereblokaad, kui NATO ei reageeri õigeaegselt ja jõuliselt ning alliansil puudub vajalik ettenihutatud kohalolek,” seisab raportis.

“Ehkki milline tahes eelkirjeldatud stsenaariumidest võib teoks saada, peavad NATO sõjalised planeerijad arvestama, et Venemaa, isegi kui ta ei soovi ulatuslikku sõda NATO-ga, ei jäta kasutamata head võimalust pöörata enda kasuks NATO poliitilisi erimeelsusi ja piirkondlikku nõrkust Läänemere piirkonnas,” seisab raportis.

“Aeglaselt kulgev “hübriidsituatsioon” või kiire “sissetung”, mis areneks NATO-Venemaa “külmutatud konfliktiks”, mida ei eelistaks kumbki pool, on väga vähe usutav. Palju usutavamalt tegutseb Venemaa nii, nagu on õppustel harjutatud, toetudes piirkonnas paiknevale A2/AD [juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamise] võimele – see tähendab, ohustaks Balti riike tervikuna ja tõsiselt, mitte ainult mikrotasandil,” seisab raportis.

BNS

Foto: Scanpix