08.02.2022
Tänaseid noori suunavad palju ka marksistlikud ülikoolid, kus punaprofessorid neil ajusid loputavad. Pilt on illustratiivne.
Alles jaanuaris kirjutas Postimees uhkustundega, et “Töötavad välistudengid tõid Eestisse kopsaka maksuraha”, kuid värske raport näitab, mis on selle hind, kui õppurid peavad põhitegevuse asemel töötama. Lisaks sellele töötavad kõrgharitud töökohtadel, mis ei vasta nende haridusele, samas kui välismaalt veetakse sisse tippspetsialiste.
Eesti edestab kõrgharitute osakaalult enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid võrreldes teiste OECD riikidega töötavad tudengid õpingute kõrvalt rohkem ja ka väljalangevus on suurem, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“, vahendab BNS.
„Eesti kõrgharidus seisab õppijate vaatepunktist kolme suure väljakutse ees – tudengite väljalangevus on suur, vähesed saavad pühenduda vaid õpingutele ja paljud kõrghariduse omandanud inimesed leiavad rakendust madalamat kvalifikatsiooni eeldavatel ametikohtadel,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
2020. aastal jäi Eesti kõrghariduse omandanute osakaalult 25-34-aastaste hulgas 43,1-protsendise tulemusega alla OECD riikide keskmisele, kus see on 45,6 protsenti, kuid edestas Austriat, Saksamaad ja Itaaliat ning enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike. „Samas on 33-protsendine väljalangevus bakalaureuseõppest OECD riikide kõrgemaid,“ sõnas Varblane.
Õpingute kõrvalt töötas aastatel 2018-2020 regulaarselt üle poole tudengitest, üksnes õpingutele keskendus alla kolmandiku kõigist kõrghariduse omandajatest. „Eesti tudengid identifitseerivadki end Euroopa riikide keskmisest rohkem töötajate kui tudengitena,“ ütles Varblane. „Ühelt poolt töötatakse elamiskulude katmiseks, kuid samavõrd tähtis on ka varasema töökogemuse tähtsustamine tööturul. Samas tunneb iga kolmas üliõpilane, et tal on töötamise tõttu õppimisega raskusi. Seda on Euroopa riikide keskmisest ligi kaks korda enam.“
Eestis teeb madalamat kvalifikatsiooni vajavat lihttööd märksa enam kolmanda taseme haridusega inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt.,2020. aasta seisuga teeb lihttööd 4000 bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe läbinud inimest. Koos keskerihariduse omandanud inimestega teeb madalama kvalifikatsiooniga tööd 9300 inimest. „Kokku olid 2020. aastal lihttöötajatest kolmanda taseme haridusega 16,5 protsenti ehk kolm korda üle Euroopa Liidu keskmise, kus see näitaja on 6,5 protsenti,“ rääkis Varblane.
Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma suhteliselt madala kolmanda taseme hariduse palgaboonusega, mis on eelkõige tingitud keskeriharidusega inimeste suurest osakaalust ja nende mõõdukast töötasust. „Bakalaureuse- ja magistrikraadi palgalisa Eestis on võrreldes keskhariduse omandanutega rahvusvahelises võrdluses pigem suur,“ ütles Varblane.