12.12.2019
Kaja Kallas korraldab Riigikogus vaid intriige.
Neljapäeval Reformierakonna eestvedamisel korraldatud arutelu õigusriigi toimimise üle oli algusest peale valitsusvastase suunitlusega, kuid tänu paljudele saadikutele muutus see siiski ka pisut sisukamaks.
Selle asemel, et rääkida õigusriigist sellisel moel, et see puudutakse nii eelnenud, praegust kui ka järgmisi valitsusi, keskendus avaettekande teinud Kaja Kallas ainult väitele, et õigusriigi ohuks on vaid võimulolev valitsus. Ta tõi mängu ametnikud Eesti riigis, plaani B, Elmar Vaheri, peaministri väidetava vaikimise ja teise ministri karjumise – opositsiooni näiline liider näeb ohtu õigusriigile demokraatiale tavalistes konfliktides, mis on lisaks suuresti nende endi algatatud.
Kaja Kallas ei osanud kuidagi kommenteerida EKRE saadiku Kert Kingo küsimust võimude lahususe kohta, kui jutuks oli see, kuidas Tartu Maakohtu majas töötavad külg külje kõrval koos nii prokurörid kui kohtunikud ja needsamad ametnikud arutavad kohvilaua taga või suitsunurgas oma ühist kaasust, arutades võimaliku süüdlase ja siis süüdistatava karistuste üle, ning selle üle, milliseid kokkuleppeid tehakse.
“Küsisite lõpuks, et kas me oleme ajaloost õppinud. Mina küsiksin teilt, et kas teie olete ajaloost õppinud – kui me mõtleme siin ämma rahade, autorollotamise, sadamate ja ka rahvaluuleks muutunud 10 miljoni peale? Tol korral olid inimeste hinged veel rohkem katki kui praegu. Julgen seda kinnitada Kagu-Eestist pärit inimesena. Aga tol korral oli ühiskond võib-olla lihtsalt natuke suletum, võib-olla natuke arglikum ja võib-olla mitte nii avatud ja nii kõva häälega rääkiv,” märkis Merry Aart.
“Paraku on nii, hea ettekandja, et ajalugu tuletab ennast igal hetkel meelde. Kas teile ei tundu näiteks, et see, mida te rääkisite siin meie kohta, on teie peegelpilt, mida te ise olete minevikus korda saatnud? Aastate jooksul mõnitasite te Keskerakonda, aga see, mida te olete ette võtnud EKRE vastu, on lihtsalt pretsedenditu ja ületanud igasugused piirid. Seetõttu minu arvates praegune võimuliit on ainuke võimalus, et hoida ja päästa õigusriiki,” lausus Urmas Espenberg.
Ka Eesti Advokatuuri esimehel Jaanus Tehveril tuli vastata EKRE saadikute küsimustele. Monika Helme küsis, et kas see on kuritegu, kui prokurör sunnib menetluse käigus tunnistajat andma valeütlusi vastutasuks oportuniteedi eest – vihjena ühe esineja ehk Steven-Hristo Evestus väidetavale tegevusele riigiprokurörina. Urmas Espenberg ja Urmas Reitelmann küsisid talt Mary Krossi kaasuse ja veel mitme tuntud kohtuliku aktivismi juhtumi kohta ning Tehveril tuli anda üsnagi ümmargusi advokaadilikke vastuseid, et mitte minna RE algatusega vastuollu.
Järmisena esinema tulnud Steven-Hristo Evestus pidi Kalle Grünthalile selgitama 2012. aasta mais Eestis puhkenud poliitilise skandaali tausta, mis puudutas Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt andsid variisikutena erakonnale üle anonüümsete toetajate raha. “Kas te olete veendunud, et see skandaal ja uurimine lõpetati n-ö õigusriiklikul põhimõttel?” küsis EKRE saadik ja sai Evestuselt vastuseks mittemidagiütleva kommentaari.
EKRE saadik Kai Rimmel küsis Evestuselt: “Savisaare protsessis oli riigipoolseks süüdistajaks algul Laura Vaik. Tema pidi süüdistuse kohtusse viima ja kohtus ka tõendama. Oma kirjas peaprokurör Lavly Perlingule ta aga teavitas prokuröri, et süüdimõistmiseks vajalikke tõendeid selles kaasuses pole. See kiri lekkis ka avalikkusele. Peaprokuröri korraldusel saite Laura Vaiki asemel sellesse ametisse teie. Öelge palun, kui algul ei olnud süüdimõistmiseks vajalikke tõendeid, siis kuidas siis, kui teie võtsite protsessi juhtimise üle, need tõendid hiljem tekkisid? Või kui neid tõendeid teie meelest oli küllaldaselt, siis miks hiljem asusite neid tõendeid kunstlikult looma, lõpetades kriminaalasja osade kahtlusaluste suhtes oportuniteediga? Kas teie juhtiva peaprokurörina kasutasite ära kahtlusaluste olukorda, veeniste neid, sundisite neid menetluse käigus oportuniteedi eest andma valeütlusi, et saada süüdimõistmiseks vajalikke tõendeid?”
Samasuguste küsimustega pommitasid Steven-Hristo Evestust veel mitmed EKRE saadikud. Nii küsis Merry Aart: “Kuidas siis sattus ikkagi Eesti Vabariik nii ulatuslikku rahapesuskandaali ja kas teid ennast on kutsutud Riigikogu õiguskomisjoni rahapesuskandaaliga seotud asjaolusid selgitama või kas peaprokurör Lavly Perlingu jutul, kui ta Riigikogu õiguskomisjonis tõdes, et informatsioon oleks rahapesu andmebüroo, Finantsinspektsiooni ja prokuratuuri vahel võinud paremini liikuda, on tõepära olemas?”
Nii muutus Reformierakonna säramiseks mõeldud üritus paljastamistelaineks, mis näitas, et poliitoravatest õigusriigi “nõudlejad” ise õigusriigist väga ei hooli.