Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Reformierakondlane Signe Riisalo esindab Kristine Misane osas marufeministlike naiste tegelikku hoolimatust

-
18.02.2020
Pole vahet, mida teeb opositsioon rahulikel aegadel või kriisi ajal, tulemus on ühtmoodi lammutav. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Marufeminismi kalduvad naised on näidanud, et võitlevad teiste naiste eest mugavuspositsioonilt ja sedagi siis, kui leiavad, et too on “oma”, mida tõestas ka Riigikogu liige Signe Riisalo.

Riisalo väitis “Ringvaates”, et iga riik peaks andma Läti kodaniku Kristine Misane Lõuna-Aafrika Vabariigile välja nagu teeb seda Taani, sest seda nõuab rahvusvaheline konventsioon. “Sest ta (Taani) täidab sama konventsiooni. Kui selles riigis nagu LAV-is on juhtumisi tegemist kriminaliseeritud kuriteoga, siis see on lihtsalt õnnetu juhus selle naise ja selle olukorra jaoks,” lisas ta.

Misane oleks võinud Riisalo hinnangul algusest peale teisiti käituda ja loota rohkem LAV-i õiguskaitsesüsteemile, et vägivaldsest perest välja tulla. “Tal oleks tulnud seal tsiviilkohtus saada otsus, mis annab õiguse riigist lastega lahkuda. Siis seda probleemi täna ei oleks,” ütles ta.

Riisalo tugineb lätlanna puhul lääneliku õigusruumi põhimõtetele. Ta peaks teadma, et Lõuna-Aafrika Vabariik on vägagi kriminaalne maa, kus ka vanglates valitsevad ebainimlikud tingimused, ja lastest ilma jäetav lätlanna saab seal ilmselt vägagi rasket elu tundma. Sama naiivne on soovitus loota LAV-i õiguskaitsesüsteemile, sest inimõiguste ja seaduslikkusega pole selles riigis kaugeltki kõik korras.

Võib vaid ette kujutada, mida teeks tema ja teised feministid, kui jutt oleks näiteks rohinja naise väljaandmisest Myanmarile või Euroopasse jõudnud neegritari loovutamisest Eritreale – siis poleks lugenud mingid seadused ega konventsioonid.

Läti ja Taani konservatiivsed väljaanded kirjutavad veel ühest momendist, mis puudutab just Lätit – paljukiidetud Euroopa Liit annab oma kodaniku välja riigile, kus on inimõigustega väga suuri probleeme. Mida peaks inimesed arvama ühendusest, mis ei kaitse oma kodanikke?

Kristine Misanel on LAV-i kodanikuga 2015. aastal sündinud tütar, kuid vanemad läksid tülli ning mees väidetavalt väärkohtles nii naist kui tema kaht alaealist last.

Enda ja laste turvalisuse huvides pöördus Misane 2018. aasta mais Lätti, kuid peeti 2018. aasta detsembris läbi Kopehaageni Mosambiiki lennates Taani võimude poolt kinni, kuna LAV oli kuulutanud ta Interpoli kaudu alaealise röövimise eest tagaotsitavaks. LAV-is ootab naist süüdimõistmisel kuni 15-aastane vangistus.

Naine korraldas Taani vanglas näljastreigi ning tema kaitseks on väljaastunud nii Läti president kui ka Seim. Läti ei mõista Taani indu anda Euroopa Liidu kodanik lätlanna Kristine Misane välja kolmandale riigile, kus on rahvusvahelisel tasandil tuvastatud nimõigusrikkumisi, seisis Läti välisministeeriumi hiljutises avalduses.

Lääneliku ühiskonna feminism näitab kogu kristlikus ruumis üles oma kahepalgelisust – rünnatakse valgeid mehi ja traditsioonilist perekonda pooldavaid naisi, kuid täiesti kõrvale jäädakse siis, kui on vaja kaitsta näiteks mosleminaisi, kes elavad ka Euroopa moslemikogukondades alandatud seisundis ja kellel sandistatakse suguelundeid ka kõige liberaalsemates Lääne-Euroopa maades.

Eestis ründasid Riisalo ja teised naispoliitikud vägagi aktiivselt minister Marti Kuusikut, kui kõlakate pinnal levis jutt mehe väidetavast vägivallast naise vastu – siin sai sellel pinnal kasulikku poliitilist kapitali. Mingi Kristine Misane aga seda kapitali ei anna – las ta saadetakse pealegi LAV-i, kust ta ilmselt enam kunagi ei naase.