30.06.2022
Reformierakonna tühikargajad valetavad, nagu oleks nad NATO tippkohtumisel midagi saavutanud. Käpardist kaitseminister Kalle Laanet.
Eesti ootab praegu oma riiki selgemat heidutust täiendavate NATO väeosade kaudu, kuid viimane NATO tippkohtumine seda meile ei andnud – küll aga püüavad Reformierakonna ministrid hämada, nagu oleks Madriidist tuldud eduga. See vähenegi edu oli ammu enne NATO tippkohtumist teada.
Kaitseminister Kalle Laanet valetab. Tõsi on ehk see, et NATO on liikunud heidutuslahendilt tugevdatud kaitsehoiakule, kuid edasi hakkab Laanet hämama.
BNS vahendab Kalle Laanetit (“Laanet: NATO heidutuslahendilt oleme liikunud tugevdatud kaitsele”): „Madridi tippkohtumise otsused toovad NATO kollektiivkaitse uude ajajärku. Oluline on liitlaste koostöö tippkohtumise otsuste elluviimisel. /…/ Eesti kaitseks luuakse NATO raamistikus tegutsev diviisi struktuur, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panustest. Diviisi juhtimisstruktuuri loob Eesti Ühendkuningriigi toetusel. Samuti on Ühendkuningriik otsustanud täiendavalt määrata Eesti kaitseks brigaadi, mille staabielement ja osad allüksused hakkavad paiknema Eestis. Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale kaks Briti pataljoni.”
Kalle Laaneti selge vale seisneb selles, et brittide kohaloleku suurendamist ei otsustatud praegu Madriidis, vaid see oli juba varem kindel. Reservkolonelleitnant ja Riigikogu liige Leo Kunnas (EKRE) kirjutas juba 22. märtsi Postimehes: “Seni on NATOl igas Balti riigis püsivalt olnud üks pataljoni lahingugrupp – meil brittide, Lätis kanadalaste ja Leedus sakslaste juhtimisel. Nüüd on britid toonud Eestisse ka teise pataljoni lahingugrupi koos brigaadi staabiga, ehk oma panust kahekordistanud. Sama on toimunud ka meie lõunanaabrite juures.”
Leo Kunnas teadis seega juba märtsis seda, mida Kaja Kallas ja Kalle Laanet nüüd värske otsuse ja enda saavutusena avalikkusele ette söödavad.
BNS kirjutab lisaks: “Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister välisministri ülesannetes Andres Sutt märkis neljapäeval Madridis lõppenud NATO tippkohtumise järel, et Eesti kuulis sealt enda julgeoleku jaoks olulisi otsuseid. Tippkohtumisel kiideti heaks NATO uus strateegiline kontseptsioon, kus tuuakse selgelt välja, et Venemaa on peamine julgeolekuoht ja allianss peab selle uue reaalsusega kohanduma. Tippkohtumisel valitses täielik konsensus, et NATO kaitsehoiakut idatiival tuleb märkimisväärselt tugevdada.”
Selles ministri jutus pole kübetki midagi uut. NATO peamine vaenlane ja julgeolekuoht on alati olnud Venemaa või tema eellane NSV Liit – pole siin mingit uue reaalsusega kohanemist, see reaalsus on juba ammu enne Ukraina sõda kohal, sest näiteks Zapadi suurõppus ajas alati Euroopa ärevile.
Sutt valetab – Eesti ei kuulnud sealt mingeid enda julgeoleku jaoks olulisi otsuseid, korrati vaid üle juba teada tõsiasjad. Uus on ehk vaid Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga, mis loob Baltikumi jaoks uue olukorra – kuigi me saame kaks liitlast, selja taha ja vasakule käele, on ka löök läbi Eesti Rootsi pihta reaalsem.
Sutil on valetamine juba hästi käpas: nimelt algatas ta juba ammu enne Ukraina sõda välismaalaste seaduse muudatused, mis võimaldanuks sisse tuua odavtööjõudu endisest NSV Liidust – kui see seadusemuudatus kevadel läbi suruti, väideti, et seda olevat vaja ukraina sõjapõgenike tarvis, kellel aga olid vastavad õigused juba olemas ja tagatud põgenikustaatuse kaudu.
Leo Kunnas täpsustab Postimehe loos: “Baltikumil ei ole geograafilist sügavust nagu Ukrainal. Meil ei ole kusagile taganeda. Erinevalt Ukrainast on Balti riikide tugevdamise ja varustamise teed haavatavad ning raskesti kaitstavad.”
Kaja Kallas väitis intervjuus Financial Timesile, et tõenäoliselt okupeerib Venemaa algul Eesti ja siis tuleb NATO-l see tagasi võtta. (“Peaminister ütles ajalehele, et praeguste NATO plaanide järgi on arvestatud, et Balti riigid võivad Venemaa okupatsiooni alla jääda 180 päevaks.”)
Kolm Madriidis käinud ministrit tulid sealt tagasi tühjade kätega ja kõlavatest sõnadest hoolimata tuleb meil valmistuda halvimaks. Vähemalt Kaja Kallase ja Reformierakonna valitsedes. Isegi värske uudis, et “Eesti plaanib keskmaaõhutõrje soetamist koos Lätiga” on väga hiljaks jäänud ja hetkel lihtsalt möödapääsmatu vajadus, see tulnuks juba ammu ära teha, kuid Reformierakond alustas valitsemist hoopis kaitsekärbetega.
Kaja Kallas väitis Keskerakonna ministreid kõrvaldades, et terve valitsus ei saa taanduda, Eesti vajavat esindatust NATO tippkohtumisel – ju lootis ta Madriidist kilbiga naasta, kuid ta toodi tagasi kilbil. Paljukiidetud naispeaminister ei ole maailma poliitmängudes lihtsalt tõsiseltvõetav partner.