06.04.2022
Kollane lipp on longu vajunud.
Irvhambad märgivad, et Ukraina sõjast on võitnud kaks võimupoliitikut – Vladimir Putin ja Kaja Kallas, kelle populaarsus on kriisi ajal kasvanud. Tegelikult on tegu tavapärase emotsioonide purskega, mis aitab võimulolijaid.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder märkis, et uus nädal suuremaid muutusi erakondade toetusmaastikul kaasa ei toonud, mis on paljuski oluline muutus iseeneses. “Pärast Venemaa-Ukraina sõja algust kiiresti kasvanud Reformierakonna toetus sel nädalal enam ei suurenenud. Iganädalased tulemused näitavad viimasel kolmel nädalal erakonna toetuse suhtelist stabiilsust. Võib oletada, et kriisiolukorrast saadud toetuskrediit, mis ei olnud ilmselt valdavalt seotud sisulise poliitilise tegevusega, vaid peegeldas valijate üldisemaid emotsioone, on ennast ammendanud,” märkis Mölder.
Ta lisas, et kui Reformierakonna toetushüpe peaks jääma praeguse seitsme protsendipunkti piiresse, siis on see täpselt sama suur, nagu oli Keskerakonna kui peaministrierakonna kiire toetuslisa, mis saadi Jüri Ratase teise valitsuse ajal koroonaepideemia alguses. Keskerakonna puhul järgnes sellele toetuskrediidile aga toetuse pikemaajalisem langus.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstat Eesti AS-i koostöös toimunud küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,6 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 22 protsenti uuringuküsimustele vastanuist.
Tähelepanuväärne on kindlasti ka see, et Reformierakonna populaarsuse kasvu korral tekib kohe Eesti 200 reitingulangus, mis näitab nende kahe erakonna vahelist ühendatud anumate põhimõtet. Kaja Kallase poliitturismi läbikukkumist aga näitab see, et NATO tippkohtumiselt tuli ta tagasi tühjade kätega, täiendavad väed saadeti Baltikumi asemel Ida-Euroopasse. (BNS-UU)