10.01.2019
Hirm ühe tähekese kaotamise pärast on eurokraadid lausa idiootsusi rääkima pannud.
On lausa uskumatu, milleni rahvusluse vastases vihas (või valimiskampaanias) minnakse, nagu seda teeb keegi EKRE “vaenlane nr 9” Airis Meier.
Alustaks naljaga. “Kas teate, mis ühist on EKRE-l ja Putinil?” küsib üks inimene teiselt ja vastab ise: “Mõlema nimes on neli tähte!” “Aga “EKRE” on ju neli tähte ja “Putin” viis?!” imestab vestluskaaslane. “No näed, kui hästi on nad osanud oma koostööd salastada!” jääb esimene oma arvamusele kindlaks.
Euroopa Parlamendi ametnik Airis Meier väidab Delfis, et EKRE ja Kreml said endale uue partneri Eesti 200 näol. Algselt võiks arvata, et ta seostab “kahesajatate” eestlasi ja venelasi vastandavad plakatid võimaluse andmisega Kremlile Eestit propagandasõjas rünnata ning analoogilised süüdistused EKRE vastu, kuid Meieri jutust kaovad kiiresti loogiline mõte ja seosed, kuidas võiks keegi kellegagi seotud olla, peale autori luulude.
Partnerid peaks ju ühtmoodi mõtlema, või kuidas? Ometigi on nii rahvuskonservatiivid kui ka “kahesajatajad” koostöö täielikult välistanud, mõlemad ründavad üksteist meedias ja on avalikult deklareerinud täiesti erinevaid maailmavaated (rahvuslus versus globalism) – ja ikka veel leidub ajuvaegureid, kes tembeldavad piltlikult võttes kaks inimest sugulasteks vaid seetõttu, et neil mõlemal meeldib magada lahtise aknaga. Ei piisa ka sellest, kui Varro Vooglaid väidab, et kui Putin ütleb 2+2 olevat 4, siis tema ei hakka väitma, et see on 3 või 5 ainuüksi sellepärast, et järsku seostatakse teda seetõttu Putiniga.
Meier võtab jutud migrantidest, islamistidest ja ukrainlastest, põimib nad kokku ja teeb vägeva järelduse: “Oleks nagu EKRE sõnum, on ju? Ongi, aga ka Kremli oma, neil on sarnane retoorika!” Kas liiga primitiivne pole? “Taevas on sinine ja meri on sinine, nad ongi üks…” Kust võetakse selline mõttelaad, mida püütakse vürtsitada mingi Euroopa Nõukogu loodud üksuse raportiga Venemaa infosõjast? Et otsime kahe (kolme) vastandliku jõu tegemistest välja ühisosa, jätame kõrvale kõik vastanduva (mida on absoluutses enamuses) ja kuulutame nad üheks?
Loo autor ei analüüsi üldse, milline see ühisosa on. Eesti 200 vastandas Hobujaamas küll venelased ja eestlased, kuid väidab, et tegi seda soovist juhtida tähelepanu pikaajalisele probleemile (eesmärgiks on ikkagi multikultuurne ühiskond). EKRE vastandab migratsiooni ja islami täiesti teadlikult eestluse ja rahvusriigiga ning tunnistab seda avalikult, ka tema plakatid on ühiselt mõistetavad. Kreml susib erinevaid ideoloogiaid, suunab salaja ühte ja teist, kasutab kõike, ka vastandlikku, Vene riikliku propaganda huvides – kus on siin nende kolme ühisosa? Mingi väike kokkusattuvus ei ole põhjus võimalike rasvaste ühendusjoonte tõmbamiseks!
“Mitte mingil juhul ei tohi ei tohi Eesti valitsuses olla jõud, kes vastupidiselt ülejäänud lääne ühiskonnale, mis võitleb valeuudiste ja propagandaga, tekitab hoopis soodsat pinda poliitnarratiivide tekitamiseks ja levitamiseks. Midagi muud see viimane Eesti 200 valimisreklaam ju ei olnudki,” kirjutab Meier.
Kõigepealt sooviks Reformierakonna poliitbroilerilt kuulda, mida ta arvab näiteks Rootsi STV nõudmisest mitte seostada uudismaastikul norralanna ja taanlanna tapmist Marokos islamiga? Kas see pole mitte ehtsaim libauudise loomine, kui islamiäärmuslaste jälgi kuriteo kajastamisel ei tohi poliitkorrektselt viidata allikale, kust terroristid endale hingejõudu ammutavad?
Kas reformikas ja eurokraat Meier tõesti ei märka, et just Eesti 200 ajabki näpuga järge selle Lääne ühiskonna “euroopalikes väärtustes” multikultuurse ühiskonna loomisel, perverssuste toetamisel, rahvusriikide lammutamisel ja nii edasi? Siin tahaks (uskumatu, aga tõsi) küll Eesti 200 kampa mõista – panid küll eestlasi ja venelasi vastandavad plakatid üles, aga seda ju “õilsa” idee nimel – et võimule saada ja just selline ühiskond luua, mis sobib Meieri tööandjale ehk Euroopa Parlamendile (vähemalt praegusele) ideaalselt. Sama soov on ju sisuliselt ka Reformierakonnal – avatud, multikultuurne, euromeelne, globalistlik ja rahvust häbenev ühiskond.
Nii et laias laastus tegi Airis Meier (“Töötab asutuses European Parliament, Elukoht: Brussels, Belgium”), kes FB kontol kirjutab: “Miks ma olen otsustanud peale nii pikki aastaid erakonnas tausta tegevana lõpuks siiski ka ise kandideerida?” hoopiski avapaugu oma valimiskampaaniale ja suunas teraviku mõlemale erakonnale, kes oravapartei hääli ära korjaks, seostades mõlemad vastandid üheks kurjaks vaenlaseks.
Allikas: Delfi