Keskkonnaminister Rene Kokk: meie mets on kindlalt kaitstud

Eesti, Majandus,
- Updated
EKREMM091020200003

Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) kinnitas tänasel metsanduse arengukavale pühendatud pressikonverentsil, et ka ilma arengukavata on meie mets tänu kehtivatele seadustele kindlalt kaitstud.

„Kinnitan, et mingit ohtu metsale ei ole, sest kehtivad teatud raiemahud ja vastavad seadused,“ lausus Kokk. Ta rõhutas, et praeguse arengukava järgi on spetsialistid hinnanud ja riigikogu ka kinnitanud raiemahuks 12-15 miljonit tihumeetrit aastas, kuid viimase kümne aastaga on see olnud keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit ning 2020. aasta lõpuks prognoosivad metsamehed raiemahuks 20 protsenti vähem kui eelmsel aastal, mil see oli 11,3. Samas on mullusest 14 protsenti rohkem metsa käitse all.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Koka sõnul on uue arengukava koostamine toppama jäänud keskkonnamõjude hindaja leidmise taha. „Keskkonnamõjude hindaja leidmine on neli korda luhtunud, selle põhjus on see, et metsanduse teema on väga sensitiivne, lisaks on huvigruppide surve väga suur, samuti töökoormus,“ lausus Kokk, kelle sõnul korraldatakse järjekordne katse leida hindaja.

Ta lisas, et seni saab edasi minna nii: kas pikendada olemasolevat arengukava või jätkata kuni uue arengukava kinnitamiseni ilma arengukavata tuginedes olemasolevatele seadustele.

„Ei vasta tõele jutt, et ministeerium tahab tingimata vana arengukava pikendada, see on vaid üks võimalus,“ ütles Kokk. „Meie ettepanekud jõuavad valitsusse ja sealt edasi otsustatakse, kuidas uue arengukava vastuvõtmiseni edasi läheme.“

Kokk märkis, et keskkonnaministeerium on jätkuvalt huvitatud sellest, et leida uued kokkulepped ja võimalused uue arengukava vastuvõtmiseks, kuid demokraatlikus protsessis on see kõik aega võtnud.

Samuti pressikonverentsil osalenud rahandusminister Martin Helme rääkis, et kui uskuda neid emotsionaalseid hüüatusi, et riik hävitab metsa, siis ta mõistab inimeste muret, kui aga numbritesse süveneda, siis pole neil hüüatustel mingit alust.

„Küsimus on selles, millest me räägime, kui me räägime metsa majandamisest. Kas me räägime selles, et me üldse enam metsa ei majanda või räägime sellest, kuidas me metsa arendame ja siin ongi vaja diskussiooni ja ühiskondlikku kokkulepet.“

Helme sõnul on viis protsenti Eesti tööhõivest seotud metsandusega, Lõuna-Eestis on maakondi, kus see hõlmab isegi üle 10 protsendi tööhõivest, Kui see tööstusharu seisma panna, tähendab see tohutut tööhõive langust maapiirkondades.

Majandusele annab metsa- ja puidusektor (sealhulgas mööbel ja paber) 8,1 protsenti lisandväärtus ja töötlevas tööstuses 24 protsenti, kusjuures üle poole sellest on eksport. „Seega, metsa on vaja majandada, küsimus on selles, millises mahus,“ märkis rahandusminister.

Metsa hulgalt nii territooriumilt kui ka ühe elaniku kohta, on Eesti Euroopas esimeste seas.

Aastatel 2017 ja 2018 ületas raiemaht Eestis 12 miljonit tihumeetrit, samas oli metsa juurdekasv üle 16 miljoni tihumeetri, mille alusel võib hinnata metsamajandamise jätkusuutlikuks.

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused